Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/06/10/4172355t1hd919.jpg)
/nginx/o/2009/01/17/118910t1hce95.jpg)
Olen üks nendest, keda riigi seisukohast võiks nimetada majanduslikult kahjulikuks ballastiks – kaheksakümnele lähenev penskar, kellele asja ees, teist taga makstakse igakuist pensioni. Parajasti nii palju, et nälga ei sure, aga pärast kommunaalkulude maksmist peab iga väljaminekut hoolikalt kaaluma. Tänu taevale ja riigiisadele on haigekassa krooniliste haiguste ravi seni enda peale võtnud.
Võiks pikalt arutada, kas pensionärid peaksid oma jätkuvat eksistentsi ja haiguste kiuste kestvat eluisu häbenema, aga surmaga ei naljatata. See tuleb kord nagunii, ainult riik peab keskmise eluea kasvades ja penskarite osakaalu suurenedes nende heaks järjest rohkem rahakotti kergendama. Ning pean tunnistama, et olen meditsiini kaudu haigekassale, seega ikkagi riigile palju tüli teinud.