/nginx/o/2009/11/02/259614t1h5f35.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks määruse eelnõu, mis annab kõrgkoolidele alates uuest aastast õiguse küsida õppekava täismahus mitte täitnud üliõpilastelt kuni 50 eurot iga puudujääva ainepunkti eest, osadel erialadel on ülempiiriks aga 120 eurot.
Uuest aastast võib tudengilt puudujääva ainepunkti eest kuni 50 eurot küsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu puudutab tudengeid, kes asuvad alates järgmisest sügisest eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima, kuid ei täida semestri lõpuks õppekava täies ulatuses . Esimese semestri lõpuks tuleb saada 30 ainepunkti, teise semestri lõpuks kahe semestri peale kumulatiivselt 60, kolmanda lõpuks 90 jne.
Täna heaks kiidetud eelnõu järgi võib kõrgkool iga täiest mahust puuduoleva Euroopa ainepunkti eest küsida kuni 50 eurot. Õppekavadel, mille maksumus on oluliselt kõrgem (õhusõidukijuhi-, arsti-, hambaarsti-, ja loomaarstiõpe) on ülemmääraks aga 120 eurot ning kunstide õppesuunas 100 eurot ainepunkti kohta.
Ülemmäär on maksimaalne määr, mida ainepunkti eest võib küsida. Iga kõrgkool peab kehtestama ainepunkti hüvitamise ülemmäära vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust, arvestades seejuures oodatavaid lisanduvaid kulusid, ainete korduva sooritamisega kaasnevat õppejõu lisatööd ja õppevahendite kulu.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013 ning seda kohaldatakse 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele.
Hairdusminister Jaak Aaviksoo ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et hüvitamise ülemmäärade kehtestamine ainepunktidele on osa kõrgharidusreformist.