Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Ilves: kulunud riigimasinaga ei saa enam edasi minna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Eleri Lõhmus / Valgamaalane

Tänasel kohtumisel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu liikmetega toetas president Toomas Hendrik Ilves nõukogu arusaama, et Eesti praegune halduskorraldus on rahvastiku ümberpaiknemist ja kahanemist, uusi tehnilisi võimalusi ja Eesti jõukuse taset arvestades ajale jalgu jäänud.

«Riigimasin on meil kulukas, ent see ei teeni piisavalt inimeste heaolu,» tõdes president. «Kohati on avalik võim seal, kuhu seda nii mitme ametnikuga tarvis ei ole, teisest kohast on riik hoopis ära kadunud.»

Ilves rõhutas, et riik ja kohalik omavalitsus on inimese jaoks, mitte vastupidi ning kõik ümberkorraldused peaksid olema üleriigiliselt kooskõlastatud ja lähtuma eelkõige inimese vajadustest.

Presidendi sõnul on erinevate riigiasutuste ning avalikkuses sõna võtnud kodanike seisukohad tekitanud temas kindlustunde, et aeg põhjalikuks riigipidamise reformiks on küps ja rääkida tuleb Eesti Vabariigi pikaajalisest arengukavast, kus on loetletud Eesti kui riigi ja ühiskonna eesmärgid järgmiseks 20-30 aastaks ning pakutakse välja teed nende sihtideni jõudmiseks.

Ilvese sõnul viitavad Eesti demograafilised protsessid ja regionaalpoliitiline paratamatus selgelt asjaolule, et kahe aastakümnega välja kujunenud riigihalduse mudel ei pruugi olla tuleviku seisukohalt kestlik.

«Ühtaegu seisame silmitsi tõsiasjaga, et põhiseaduse ja teiste õigusaktidega ette nähtud kvaliteetsed avalikud teenused pole kõigile Eesti elanikele erinevatel põhjustel kättesaadavad. Teisalt aga kulutame niigi nappe ressursse kohati dubleerimisele ja asendustegevustele,» rääkis ta.

Ilvese hinnangul vajab Eesti riigipidamise reformi, mille aluseks on meie vajaduste ja võimaluste süstemaatiline kaardistamine. «Peame edaspidi vältima olukorda, kus poliitiline otsuseprotsess ja valdkonnapõhised arengukavad elavad justkui eraldi maailmades,» sõnas ta.

«Meil on kaks valikut: kas teha paremaid ja targemaid plaane või muuta poliitika tegemise viisi. Vastasel juhul on tulemuseks raiskamine ja segadus, homse ehitamine eilsetele faktidele; kõik see, mida oma viimases iseseisvuspäeva kõnes piltlikustasin Paide näitega. See tähendab, et tervikliku regionaal- ja riigihalduspoliitika puudumisel reformib iga ametkond end omasoodu,» kirjeldas Ilves.

President tunnustas Eesti Koostöö Kogu valmisolekut pakkuda kolme aasta jooksul asjaomastele ministeeriumidele ja riigikogule välja riigipidamise ümberkorraldamise kava, mis ühendaks erinevates asutustes kavandatavad reformid. Lisaks seniste uuringute ja kavade kokkuvõtmisele tuleb teha täiendavat koostööd teadlaste, ettevõtjate ja vabakonnaga, et pakutav lahendus oleks kestlik ning põhineks konsensusel, leidis president.

«Vaja on üksmeelt kolmes asjas: esiteks, kulunud riigimasinaga edasi minna ei saa; teiseks, reformi eesmärk peab olema inimeste heaolu; ja kolmandaks: riigipidamise reform ei ole teema, kus vastastikku poliitilisi punkte noppida,» rõhutas Ilves.

Tagasi üles