Sepp ütles Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et kuulas isiklikult üle kümme inimest ning suurema tehnilise töö ja hilisema menetlusliku töö tegid ära keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud. Tema sõnul oli tegu väikese grupi inimestega, kelle seas oli üks uurija, üks peamine jälitaja ning kaks inimest, kes tegelesid analüüsiga. «Eks sinna aeg-ajalt kaasati mõne ülekuulamise juurde veel mõni teine inimene, kui need ülekuulamised olid väljaspool Tallinna,» lausus ta.
Sepp märkis, et kui peaministri seisukoha järgi võinuks tegeleda rahastamisküsimuste asemel hoopis näiteks politseivastase vägivalla juhtumitega, siis tekib küsimus, kas seda oleks pidanud tegema korruptsiooniuurimise ressurssidest, mis tegelikult ei olegi väga suured. Tema sõnul peaks õigusriigis olema võimalik tagada nii korruptsiooniasjade kui ka vägivallakuritegude menetlemine ning need ressursid ei tohiks võistlevas positsioonis olla.
Samuti osutas ta, et Reformierakonna väga selge sõnum oli juba rahastamisskandaali puhkedes, et kriminaalmenetlust tuleb alustada. «Minu teada Reformierakond väljendas seda soovi isegi enne seda, kui me üldse välja ütlesime, et me juba alustasime,» lausus Sepp ja küsis, et kui ühest küljest leitakse, et menetlus tuleb läbi viia, samas ei tohi seda teha ressursse kulutades ning lisaks väidab peaminister, et menetluse tulemus oli niikuinii ette teada, siis «kas pidigi situatsioon olema selline, et me lihtsalt alustame menetluse ja teeme formaalse otsuse».