Magalate renoveerimisel võiks Tallinn kasutada teiste maade kogemusi

Mustamäe. Foto: Raigo Pajula

Tallinna kümnendale visioonikonverentsile esitatud töös tõi Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk näiteid teistes riikides toimunud «magamislinnade» renoveerimisest, millest Tallinn võiks eeskuju võtta.
 

Terk mainis, et paljukorruselised ja tööstuslikul meetodil toodetud elamud ei olnud vaid sotsialismi sünnitis – niisuguseid maju ehitati 1950. aastatest kuni 1980. aastateni ka mujal Euroopas. Kui Ida- ja Kesk-Euroopas moodustas sellistes kortermajades oleva elamispinna osatähtsus 20 – 40 protsenti, siis Lääne-Euroopas tavaliselt mitte enam kui 5 – 7 protsenti. See tähendab, et nende linnaosade probleemid on eri maades suhteliselt sarnased.

Magalarajoonide hooned peaksid füüsiliselt vastu veel päris kaua, kuid probleemiks on kõrged energiakulud ning elamute ja asumite kui tervikute moraalne vananemine ja mittevastavus inimeste muutunud nõuetele.

Kompleksne renoveerimine: Jakomäki asumi näide Helsingis

Jakomäki renoveerimise projekt, mis on äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu, käivitus 1995. aastal ning jõuab lõpule lähema paari aasta jooksul. See umbes 5000 elaniku, 31 korrusmaja ja 1500 korteriga asum paikneb 15 kilomeetri kaugusel Helsingi keskusest. Ehitustehniliselt, arhitektuuriliselt ja miljöölt on piirkond võrreldav Mustamäega. Jakomäki ehitati aastatel 1967 – 1969.

1990. aastatel hakkasid Jakomäki kortermajades ilmnema probleemid välisseintes ja rõdukonstruktsioonides, rõdud lihtsalt lagunesid. Puudulik oli korterite õhuvahetus ning veelekked põhjustasid hallituskahjustusi, veekulu ja soojakaod olid suured.

Algatus Jakomäki renoveerimiseks tuli asumist endast. Asum taotles rahastamist kompleksseks renoveerimiseks. Slummistumise ennetamine ja sotsiaalse allakäigu peatamine olid tõenäoliselt peamised argumendid, miks Soome riik otsustas algatust rahaliselt toetada.

Renoveerimisstrateegia koostamisel oli kaalumisel ka elamute lammutamine ja uute ehitamine, aga seda siiski ei tehtud. Koostati pilootprojekt kahe maja renoveerimiseks, sellele lisati hiljem veel kas elamut. Tööd tehti aastatel 1997 – 1999 ning pärast seda koostati kogu asumi renoveerimiskava aastateks 1999 – 2011. Praeguseks on uuendatud 80 protsenti elamutest ning väidetavalt suurenes majade eluiga 100 aastale. Projekt on siiani maksma läinud umbes 60 miljonit eurot ning lõplikuks maksumuseks kujuneb tõenäoliselt 76 miljonit.

Majade kaupa renoveerimine: Praha näide

Tšehhis elab sotsialismiaegsetes korterelamutes umbes kolmandik inimestest, Prahas aga isegi 40 protsenti. Sotsialismiaja lõppedes eeldati, et niisuguste asumite ainuõige saatus on lammutamine. Eestiga sarnaselt võeti suund korterite erastamisele. Kinnisvarastatistika järgi korterite hinnad Praha magalates ei langenud. Tasapisi hakkas pihta hoonte soojustamine ja renoveerimine vastavate toetusprojektide abiga. Praeguseks on uuendatud veerand kuni kolmandik Praha paneelelamutest. Jõukamate ja paremas seisus elamute osas see protsess jätkub, kuid vanemates, 1950. ja 1960. aastatel ehitatud asumites ei ole kõik väga hästi kulgenud, sest elanikud on valdavalt eakad ja väikese maksevõimega. Lammutamine ei ole Prahas praegu teemaks olnud, kuigi Tšehhi väiksemates linnades seda tehakse.

Praha pikaajalises strateegias on paneelmajade piirkondade ümberkujundamisest üllatavalt mööda mindud. Terki juhitud töörühma väitel tundub, et Tšehhi riigi tasandil ei peeta seda teemat ka oluliseks.

Samas on Tšehhi meedias kõlanud väited, et kui varem oli paneelmajades elamine selgelt taunitav, siis praegu näidatakse seal elamist igati normaalsena. Praha paneelematute rajoonides elab suuresti väärikas seltskond.

Teiste maade kogemuse põhjal töötab lammutamise ja uute hoonete ehitamise strateegia juhul, kui asemele on võimalik ehitada kõrgemad ja kallimad elamud. Seda tõestab hästi ka Moskva kogemus. Tallinna magalate puhul oleks vaja täiendavaid uuringuid. Senised kogemused näitavad, et selline linnaosa või isegi suurema asumi põhjalik ümberkujundamine nõuab umbes 20 aastat. Kompleksne rekonstrueerimine eeldab ka elanike nõusolekut, mida erastatud korterite puhul on raske saada.

Mõlema radikaalsema variandi, nii hoonete lammutamise ja ülesehitamise kui massrenoveerimise puhul ähvardab oht viia uuendus läbi forsseeritult ja küllalt kallilt, aga 30 - 40 aasta pärast ei pruugi leiduda piisavalt palju inimesi, kes tahaksid niisugustes tingimustes elada.