Kümme küsimust-vastust ajateenistuse kohta

8. oktoobril Kuperjanovi pataljoni saabunud, äsja bussilt maha astunud kutsealused esimest korda rivis. Foto: Kristjan Kostabi

Möödunud nädalal asus taas uus ports noori ajateenistusse, sedapuhku üle 1600 noormehe. Ajateenistus tekitab aga alati palju küsimusi nii noortel endil, kui ka nende vanematel ning seetõttu vastas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas mõnedele küsimustele, mida kõige tihedamini küsitakse.

Mida Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijatele õpetatakse?

Õpetame ajateenijatele oskust teistega arvestada ja hakkama saamist nii argises elus kui ka ekstreemsetes oludes, näiteks metsas ilma telefonita, elektrita, peavarjuta ja kõrvalise abita. Arendame füüsilist aktiivsust, terveid eluviise, õiget hügieeni. Samuti oskusi planeerida erinevaid tegevusi ja tegutseda intuitiivselt. Lisaks sõjalisele väljaõppele on võimalik omandada riigi kulul autojuhi või parameediku kvalifikatsioon. Juhtivatel ametikohtadel tegutsevad ajateenijad saavad hea kogemuse inimeste juhtimise alal, mida nende tulevased tööandjad kindlasti arvestada võiksid.

Kuidas ja kus väljaõpet läbi viiakse?

Ajateenistuse saab jagada kahte ossa: on üksikmehe- ja üksuse väljaõpe. Üksikvõitleja väljaõpe, teoreetilised tunnid ning esmane väljaõpe toimuvad peamiselt pataljonis ja Võru läheduses asuvatel lähiväljaõppealadel. Üksuse väljaõppes on teoreetiliste tundide osakaal väiksem ning peamine väljaõpe viiakse läbi maastikul ja lasketiirus. Just ühisväljaõppes toimuvatel kursustel on põhijõupingutus loodavate allüksuste kokkuharjutamisel ja just selleks me vajame püstitatud väljaõppe eesmärkide saavutamiseks rohkem alasid, kus korraga harjutada.  Õnneks on kohalike elanike suhtumine enamasti positiivne ning toetav ja selle eest olen neile väga tänulik.

Millised on need põhimõtted, mida järgides Kuperjanovi pataljonis ajateenijaid välja õpetatakse?

Peamine – sõdur peab olema loov kõiges, mida ta teeb. Meie eesmärk ei ole noorte meeste initsiatiivi ning motivatsiooni murda, vaid seda kõike arendada ning seda läbi selle, et väljendame ka omalt poolt hoolivust nende suhtes. Tänapäevane sõjapidamine eeldab seda, et ajateenijatele tuleb kohe ajateenistuse algusest tagada piisav ettevalmistus iseseisvaks, loovaks, algatusvõimeliseks tegutsemiseks ja hakkamasaamiseks kriisi- ning sõjaolukorras.

Kuidas Te ajateenijatelt tagasisidet saate selle kohta, mida ajateenija ootab kaadrikaitseväelastelt, väljaõppest ja väeosa olmetingimustelt?

Pataljonis on olemas Esindusmeeste Kogu, kuhu sõdurid valivad endi hulgast kompanii ja kõikide rühmade esindusmehed. Esindusmeeste Kogu käib koos vähemalt korra kuus ja nende kaudu jõuavad meieni sõdurite probleemid ning ettepanekud ja see on ühtlasi ka kõige otsesem tagasiside. Alati oleme olnud avatud ajateenijatepoolsetele ettepanekutele olmet, väljaõpet ja vaba aja veetmist puudutavates küsimustes.

Kuidas ajateenija teenistuses tekkinud või eraelust kaasa tulnud probleemidele leevendust saab?

Väeosas kohapeal on olemas kaplan, psühholoog, jurist ja arst, kelle poole on igal sõduril õigus otse pöörduda. Ja kui vaja, siis ka pataljoniülema, ringkonnaülema või kaitseväe peainspektori poole.

Kirjeldage keskmist Kuperjanovi pataljoni kaadrikaitseväelast kes ajateenijaid koolitab.

Meie kaaderkoosseis on saanud professionaalse väljaõppe – nad on haritud ning sportlikud. Paljud on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest missioonidest ning omavad reaalset lahingukogemust, mis muudab väljaõppe mitmekülgsemaks ja tõhusamaks. Väga palju määrab see, kui sõdureid koolitavad kaadrikaitseväelased, kes on lahingutegevuses karastunud ning kellel on ette näidata pikaajaline teenistuskogemus Eesti Kaitseväes.

Milline on Kuperjanovi pataljoni kaadrikaitseväelaste suhe ajateenijatega?

Määrustikule lisaks on ülimalt oluline kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate hea läbisaamine – vastastikune lugupidamine, inimlikkus ja hoolivus. Meie töö eripära on see, et me peame olema valmis eriti tõhusaks meeskonnatööks. Seega, me hoolime igast mehest, sest me peame koos tegutsema ning raskused ületama. Meie väikese riigi kaitse tagamisel on iga sõdur omaette väärtus.

Kuidas iseloomustate väidet sõjaväe kohta «vennaskond kogu eluks», mida kasutatakse erinevate väeosade motodena paljudes riikides?

Paraku on nõnda, et inimestel jäävad elust meelde kõige helgemad ja kõige raskemad hetked. Kui viibitakse rasketes tingimustes ning läbitakse koos mitmesuguseid katsumusi, siis liidab see kokku. Õppustel olles tuleb tihti jagada piskut, kannatada külma, magada ühes telgis või telkmantli all, jagada kaevikut – erilise selgusega jõuab kohale tõsiasi: me vajame tõhusaks toimimiseks üksteist ja seepärast peame üksteist hoidma. Võiks öelda, et juba see teadmine on justkui kaitsetahte minivorm. Kriis on ikka ühendav jõud. See kõik loob tingimused sügavamaks sõpruseks, teineteisemõistmiseks, ühiseks rõõmude ja murede jagamiseks. Ühiselt kogetut ei unustata ning seetõttu hoitakse kokku ka hiljem tsiviilis olles.

Ajateenistus pole ju tegelikult midagi eraldiseisvat, kuidas see suurde süsteemi paigutub?

Meie riigi kaitsevõime tugineb suures osas reservarmeele, mis ongi kohustusliku ajateenistuse eesmärk ning tulemus. Reservis olevad mehed saavad regulaarselt osaleda 4-5 aasta tagant toimuvatel reservõppekogunemistel ning suurõppusel Kevadtorm teadmiste ja oskuste värskendamiseks. Eestis on reservarmeel põhinev segakomplekteeritud kaitsevägi: ajateenijad, reservväelased ja kutselised kaitseväelased. Pideva kutsealuste ajateenistusse kutsumisega suurendatakse kaitsevõimeliste kodanike hulka meie riigis, mille tulemusel on võimalik kaasata enamikku ühiskonnast Eesti esmaseks enesekaitseks. See on omakorda eeltingimuseks NATO kollektiivkaitse printsiibile.

Kuidas saab pereliige või tulevane ajateenija Kuperjanovi jalaväe pataljoni kohta infot?

Infot saab kaitseväe kodulehelt, samuti Sõdurilehest Facebookis, lisaks teeme pataljoni lahtiste uste päevi neli korda aastas. Võib ka julgelt kirjutada pataljoni avalikule meiliaadressile [e-mail] ja küsida täiendavat infot.