/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/10/08/1362312t1hbfe7.jpg)
Eesti Haiglate Liit tegi sotsiaalministrile ettepaneku haigekassa eelarve esimene lugemine saabuvalt reedelt edasi lükata ja kutsub töötülis streikivad osapooled homseks uuesti läbirääkimistele.
Haiglate liit palub haigekassalt ajapikendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodame streikijatega siiski kokkuleppeni jõuda ja kutsume osapooli üles säilitama rahulikku meelt ja konstruktiivsust lahenduste leidmisel. Kui haigekassa eelarve läheb tervishoiutöötajate palgapakkumistes tagasi kolmele protsendile palgatõusuks arstidele ja kuuele protsendile õdedele ja hooldajatele, ei vii see kindlasti lähemale töötüli lõppemisele, pigem vastupidi,» ütles haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Haiglate liit tegi täna arstide liidule ja tervishoiutöötajate kutseliidule ettepaneku homme uuesti laua taha tulla, et läbirääkimistega edasi minna. Kutse kohtumisel osaleda on edastatud ka sotsiaalministrile ja haigekassa juhatuse esimehele.
«Loodame homme jõuda sellisele kokkuleppele, mis kõiki osapooli rahuldab ja streigi ära lõpetab, aga seda me loodame igal kohtumisel,» lausus arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna, et haigekassa juhatus ootab kokkuleppeid kollektiivlepingu osas tänase õhtuni ja kui neid ei tule, arutatakse reedel haigekassa eelarve esimesel lugemisel esimest pakkumist, mille kohaselt arstide palk tõuseks 3 ja õdede-hooldajate palk 6 protsenti. Praegu võiks arutluse alla tulla ka haigekassa poolt tinglikult pakutud versioon tõsta palku kahe aastaga 15 protsenti.
Haiglate liit sedastas sotsiaalministrile saadetud pöördumises, et pikaleveninud streik on täiendavaks stressiallikaks nii patsientidele kui ka tervishoiupersonalile.
«Tänaseks on streik tähendanud vähemalt paarikümnele tuhandele patsiendile ärajäänud arsti vastuvõttu ja sadadele patsientidele ärajäänud operatsioone. Iga järgnev streigi päev tähendab patsientide jaoks reaalseid terviseriske ja usalduse vähenemist Eesti tervishoiu vastu,» seisab pöördumises.