/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/08/16/418489t1h2925.jpg)
Venemaaga peetavatel konsultatsioonidel piirileppe sõlmimise üle hakkab Eesti delegatsiooni juhtima välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus.
Piirileppe konsultatsioone Venemaaga hakkab juhtima Lauri Bambus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ütles ajakirjanikele, et konsultatsioonide alguse kuupäev ei ole paigas, kõnelustega on kavas alustada oktoobri lõpus.
Eesti ja Venemaa ei ole praegu veel ka konsultatsioonide toimumise kohta kokku leppinud.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas eelmise nädala teisipäeval teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepingu sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga, seisab valitsusele läkitatud kirjas. «Lähtudes Vene Föderatsiooni algatusest, teeme valitsusele ettepaneku alustada konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks,» seisab kirjas.
Kirjale on alla kirjutanud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser ning fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute nimel Rainer Vakra.
Valitsus võttis neljapäeval teadmiseks riigikogu ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone piirilepingu sõlmimiseks ning välisministeerium asus kõneluste pidamist ette valmistama.
«Valitsus võttis riigikogu ettepaneku teadmiseks ja välisministeerium asub tegutsema,» ütles peaminister Andrus Ansip eelmise nädala neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Ansipi sõnul peavad rahvusvaheliste lepingute üle kõnelusi vastavad ametkonnad ning valitsus tüüplepingute osas istungitel oma seisukohta ei kujunda.
Ansipi sõnul jääb Eesti jaoks Venemaaga piirilepete teemal konsultatsioone pidades endiselt oluliseks riigi õigusliku järjepidevuse teema. «Piirijoone kulgemise teemal meil Venemaaga vaidlus puudub. Küsimus on olnud piirilepete preambuli tõlgendamises ja riigi õigusliku järjepidevuse aksepteerimises ning selles osas on meie seisukoht muutumatu,» ütles Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle. «Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt,» ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse.
«Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale,» lausus Lavrov.
Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa pirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.