/nginx/o/2012/10/16/1375926t1h02df.jpg)
Eesti-Vene piirileppe sõlmimisega seotud protess peaks olema Eestis rohkem tasakaalustatud, arvab õigusteadlane Tanel Kerikmäe.
Õigusteadlane: Eesti-Vene piirileppele peaks eelnema riskianalüüs
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et 2005. aastal, kui kaks riiki jõudsid peaaegu piirileppeni, tuli Tartu rahu puudutava preambuli lisamine leppesse üllatusena ka Eesti ühiskonnale, vahendas ERR Uudised.
«Ega tegelikult debatti ei toimunud,» märkis Kerikmäe, kelle arvates oli Eestis 2005. aastal ohutunne hoopis teine kui praegu ning praegu tuleb vaadata, kus me täna oleme. «Kui küsimus on selles, kellel seda lepingut rohkem vaja on, siis ma arvan, et mõlemal,» arvas Kerkimäe.
Kerkimäe leiab, et protsessi puhul, kus esineb palju erinevaid arvamusi nii Venemaal kui Eestis, tuleks teha riskianalüüs, kas meil on vaja rohekm uut piirilepingut või status quod, ta märkis, et kui piirileppes Tartu rahu, okupatsiooni ja muud meile olulist mitte mainida, siis ei juhtu midagi hullu.