/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/03/30/156296t1h9a76.jpg)
Teatrikriitik Andres Keil avaldas arvamust, et kultuuriajakirjandus on Eestis liiga raskepärane ning võiks olla palju lugejasõbralikum.
Keil: kultuuriajakirjandus võiks olla lugejasõbralikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kultuurimeedia peaks olema kergema ja lugejasõbralikuma väljanägemisega, nagu näiteks finantsprobleemide tõttu hingusele läinud kultuuriajakiri Muusa,» rääkis Keil Kuku raadio saates «Pressiklubi».
Teine saatekülaline, kuukirja Keskus peatoimetaja Juku-Kalle Raid nõustus temaga, et näiteks Sirp saaks paljudest väljaandes käsitletavatest teemadest palju lugejasõbralikumalt kirjutada.
«Praegu jääb mulje, et peatoimetaja Kaarel Tarand läheb pärast 3. lehekülje valmimist ära koju magama, et ta ei tea nagu, mis lehe tagumises otsas toimub,» nentis Raid, viidates sellele, et ajalehe esimesi külgi täidavad arvamuslood, mida Tarand ise toimetab.
Raid rääkis, et ka kirjastused on juba avaldamisplaani võetud teoste kirjastamisotsuseid tühistanud, mis viitab sellele, et iga maksu tõstmine ei pruugi tingimata kaval otsus olla. Raid viitas sellega otsusele tõsta uue aasta algusest raamatutele kehtestatud käibemaksumäära. Sarnasel põhjusel kolivad suurkontserdid lauluväljakult tema hinnangul Lätisse Riiga.
Raid avaldas kahetsust, et kui ajakirjandus isegi kajastab olulisi kultuuriküsimusi põhjalikult, siis Eestis see kokkuvõttes ikkagi kedagi ei huvita. Ta väitis, et meedia tõstatatud teemad ei pruugi kuhugi jõuda, kui erakondade poliitbroilerid nendega lihtsalt kaasa tulla ei viitsi.
Keil kinnitas ka, et meedias ei tööta ju südametunnistuseta inimesed, aga kõigil lõpeb jõud, kui nähakse, et et nende maailmaparanduslikud püüded kuhugi ei jõua ning siis ta asutaksegi kirjeldama sündinud asju.
Keil leidis, et laiapõhjalist ühiskondlikku mõju saavutab ikkagi Postimehe, Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ja mõne teise suure lehe vahendusel ning mitte läbi kultuuriajakirjanduse.
Raid vaidles talle vastu, sest tema hinnangul mõjutavad ühiskonda pigem rohkem need inimesed, kes kultuuriväljaandeid loevad, mitte need paljud, kes suure levikuga väljaandeid loevad.
Keili sõnul manipuleeritakse valijate eelistustega peamiselt siiski just peavoolumeedias.
Netikommentaaride kohta arvas Raid, et tegu on kasuliku sotsiaalse ventiiliga, mis on üsna ohutu žanr.