Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Korobeinik: Eesti poliitikas kasutatakse sotsiaalvõrgustikke vähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik. Foto: Liis Treimann.

Eestis on interneti ja sotsiaalvõrgustike kasutamise tase poliitikas ja poliittehnoloogiates äärmiselt madal, ehkki on näha selle valdkonna elavnemist, ütles riigikogu reformierakondlasest liige Andrei Korobeinik intervjuus BNSile.

«Kui võrrelda olukorraga Ameerikas või ülejäänud Euroopas, kasutatakse Eestis internetti ja sotsiaalvõrgustikke poliitilises propagandas äärmiselt vähe. Siin aga parteid otsedemokraatiat kui kanalit suhtluseks valijatega sageli ei rakenda – e-kirjadest kaugemale asi ei lähe ning rääkida interaktiivsest koostööst põhjust pole,» rääkis Korobeinik, kes on üks sotsiaalvõrgustiku rate.ee loojatest ja omanikest.

Tema hinnangul muutub see olukord juba järgmistel parlamendivalimistel väga tugevalt. Probleem on Korobeiniku sõnul selles, et Eestis ei ole piisavat hulka spetsialiste, kes mõistaksid, kuidas seda potentsiaali ära kasutada. Samas avaldas ta veendumust, et esimesed teenustepakkujad tekivad selles segmendis juba kõige lähemal ajal.

«Kui rääkida sellest, kuidas hakkab välja nägema valimiseelne võitlus ütleme kümne aasta pärast, siis olen veendunud, et internet hakkab mängima otsustavat rolli. Üldiselt ei ole liialdus öelda, et see mängis võtmerolli eelmistel Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. On võimalik, et ilma internetita oleks kõik käinud hoopis teistmoodi,» arvas Korobeinik.

Tema sõnul on internet ja sotsiaalvõrgustikud muutumas ning paari-kolme aasta pärast saab juba rääkida mõnevõrra teistsugustest instrumentidest.

«Ent kontseptsioon jääb samaks – mida enam interaktiivsust kasutad, seda enam on sul võimalusi leida valijatega ühine keel ning kallutada nad enda poolele,» tõdes ta.

Kommenteerides interneti ja sotsiaalvõrgustike rolli autoritaarsete režiimide kukutamisel, ütles Korobeinik, et revolutsiooni edu määravad paljuski infovahetuse kiirus ja kvaliteet.

«Kui sa üritad võidelda režiimiga, mis kontrollib meediat ja sidevahendeid, siis pole sul kuigi palju šansse. Internetti on üsna raske kontrollida, ent mitmetes riikides, näiteks Hiinas, Saudi Araabias, Usbekistanis tehakse päris edukaid katseid selles vallas. Ent isegi seal on võimalik leida viise suhtluseks ilma tsensuurita ning see võimaldab aktiivselt režiimiga võidelda,» selgitas Korobeinik.

«Ja mida edasi, seda halvemini sellised režiimid end tunnevad, sest kui internetikohvikut on veel võimalik kontrollida, siis mobiilset internetti märksa raskem. See võimaldab rakendada suure hulga funktsioone, mis pole lauaarvutis võimalikud. Esiteks on see sul alati kaasas ja sa saad koheselt toimuvale reageerida. Teiseks mõistab ta, kus sa asud, ning võib sellest sõltuvalt pakkuda sulle ühte või teise sisu. Kui rääkida revolutsioonidest, siis ilmselt tekivad revolutsionääride jaoks spetsiaalsed rakendused. Näiteks inimeste ühendamiseks konkreetses kohas,» rääkis ta.

Tagasi üles