/nginx/o/2011/09/02/732316t1h6857.jpg)
Sel aastal on ajateenistusse asunud 3406 kutsealust. Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko sõnul tuleb neist omal soovil teenistusse üle kolmandiku.
Omal soovil asub ajateenistusse kolmandik kutsealustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval nädalal asus kaitseressursside ameti kutsel ajateenistusse 1410 kutsealust. Kokku asus 2012. aastal teenistusse 3406 kutsealust ning sellega täideti edukalt 2012. aastaks seatud eesmärk.
Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikkole teeb heameelt, et noormehed väärtustavad ajateenistuskogemust ja planeerivad ajateenistuse teadlikult oma eluplaanidesse.
«2012. aasta näitas, et omal soovil ajateenistusse asuvaid noormehi on üha enam. Lõppenud kutses asus omal soovil teenistusse üle kolmandiku kutsealustest,» ütles Rikko. «Ühelt poolt näitab see noormeeste kõrget kaitsetahet ja huvi riigikaitse vastu, teiselt poolt arusaama, et ajateenistus on väga hea võimalus enese täiendamiseks ja arendamiseks.»
Lõppenud kutse oli jooksva aasta kolmas ja viimane ehk põhikutse, mille baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis.
Teenistusse asunud kutsealustest ligi kaks kolmandikku oli keskharidusega ja kolmandik põhiharidusega.
Noormehed asusid ajateenistuskohustust täitma staabi- ja sidepataljonis, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis.
Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus andes põhiteadmised riigikaitsest ning õpetades tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.