Kohaliku muuseumi tulevik on ebaselge

Tartumaa muuseum lõpetab 31. jaanuarist 2013 tegevuse. Pildil muuseumi direktor Kadri Kivari muuseumi uksel. Foto: Margus Ansu

Kui asjad oleks läinud nii, nagu tahtis eelmine kultuuriminister Laine Jänes, poleks meil juba kaks aastat enam ühtegi eraldi tegutsevat väikest maakonnamuuseumi.

Ka vastav määruse eelnõu oli valmis. Algne plaan oli liita kõik maakonnamuuseumid vabaõhumuuseumiga, seejärel muutus see kavaks ühendada need omavahel üheks riigiasutuseks. Eesmärgiks ikka ressursside tõhusam kasutamine.

Esimese ehmatuse järel hakkasid muuseumijuhid kavale vastu. Tugev, üksmeelne ja avalik vastuseis tuli algatajatele ilmselt halva üllatusena. Lõpptulemusena see plaanitud muuseumireform peatati. Kompromissina tekkis kohalike muuseumide tegevuse koordineerimiseks Eesti Rahva Muuseumi juurde omakultuuride osakond.

Nüüd, paar aastat hiljem ja uue ministri ajal, on kätte jõudnud sama reformi järgmine vaatus. Teade Tartumaa muuseumi eelseisvast sulgemisest ja Iisaku muuseumi üleandmisest vallamuuseumiks on ilmselt vaid esimeseks sammuks kohalike muuseumide ümberkorralduste teel. Juba mõnda aega käivad läbirääkimised omavalitsustega ka Järvamaa ja Läänemaa muuseumi ning Mahtra talurahvamuuseumi baasil sihtasutuste loomiseks. Välja on pakutud idee ühendada Võrumaa muuseum ja Võru instituut. 

Üks küsimus

 

Kas põhjendused teie muuseumi sulgemiseks on olnud veenvad?

Kadri Kivari

Tartumaa muuseumi direktori kohusetäitja

Kultuuriministeeriumi põhjendused Tartumaa muuseumi tegevuse lõpetamiseks puudutavad maakonda tutvustava püsiekspositsiooni puudumist, külastajate hulka, tegevusulatust ja säilitustingimusi. Põhjendused on arusaadavad, kuid enamasti tulenenud investeeringute puudumisest. Neid puudusi nimetades peaks ministeerium ka endale otsa vaatama. Arusaamatuks jääb põhjendus, et tegu on ainult kohaliku muuseumiga, püüdes selle maakondlikku tähtsust vähendada. Millistel analüüsidel sellised väited põhinevad, ei oska öelda.