Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Kas Eesti vajab uut põhiseadust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Teame, et demokraatlikud põhiseadused sünnivad rahva suurema valgustatuse perioodidel, reeglina pärast suuri sotsiaalseid vapustusi, et luua korda ja rahu, anda aluspõhimõtted riikluse tekkele, ühiskonna arengule. Põhiseadusi kirjutatakse enamasti nende kirjutamisele eelnenud ajaloolisi ja poliitilisi kogemusi arvestades, ohte silmas pidades, püüdes ära hoida varem tehtud vigade kordumist.

Millised on need ajaloolised ja poliitilised kogemused, ohud ja suurte sotsiaalsete vapustuste tagajärjed, mida meie põhiseaduse kirjutamisel arvesse ei võetud? Möödunud 20 aastat on veenvalt tõestanud, et meil on energeetiline põhiseadus, mis elab, areneb ja töötab, sest sellesse on kätketud nii minevikukogemus kui ka vaade tulevikku.

Põhiseadus loodi rahva suurema valgustatuse perioodil, mille õhustikku on Põhiseaduse Assamblee liige Sirje Endre meenutanud selliselt, et üldine õhustik põhiseaduse sünni juures sarnanes sellega, milline oli õhkkond EW hälli juures. Et oli vilmsilik tunne; tunne, et kõik oli tänu sellele, et oli hetki, oli inimesi, nagu seda oli tüpaažilt «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele» üks looja Jüri Vilms. Sai ju EW oma sünnihetke uljuses tekkida ka tänu sellele, et Jüri Vilms «ei kartnud keda kuraditki».

Tagasi üles