Teame, et demokraatlikud põhiseadused sünnivad rahva suurema valgustatuse perioodidel, reeglina pärast suuri sotsiaalseid vapustusi, et luua korda ja rahu, anda aluspõhimõtted riikluse tekkele, ühiskonna arengule. Põhiseadusi kirjutatakse enamasti nende kirjutamisele eelnenud ajaloolisi ja poliitilisi kogemusi arvestades, ohte silmas pidades, püüdes ära hoida varem tehtud vigade kordumist.
Tellijale
Kas Eesti vajab uut põhiseadust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on need ajaloolised ja poliitilised kogemused, ohud ja suurte sotsiaalsete vapustuste tagajärjed, mida meie põhiseaduse kirjutamisel arvesse ei võetud? Möödunud 20 aastat on veenvalt tõestanud, et meil on energeetiline põhiseadus, mis elab, areneb ja töötab, sest sellesse on kätketud nii minevikukogemus kui ka vaade tulevikku.