Debüütromaani autor ja õnnelik Buddha

Mart Kivastiku arvates saaks tema romaanist superfilmi. «Vietnamlased on asjalikud ja rõõmsad. Nendega oleks mõnus töötada.» Foto: Erakogu

Kui palju erineb pikema jutustuse kirjapanek romaani kirjutamisest?

Kui juttu kirjutada, siis see saab ükspäev valmis. Romaaniga on tunne, et see töö ei lõpe iial. Justkui oleks vangi pandud. Aina istud. Istud ja kirjutad. Ja kui siis hakkab tunduma, et midagi saab valmis, siis tuleb tegelikult otsast alustada, ja siis kordub kõik samamoodi.

Põhimõtteliselt võikski kirjutama jääda, sest alati saab veel paremini. Aga ma ei suuda lõpmatuseni parandada. Muidu väga põnev töö. Jutuga saab hoo sisse, ja ongi kohe lõpp. Romaaniga on aega mõnu tunda. Teinekord on kirjutada sama mõnus kui lugeda.