Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Reformierakonda kuuluv Väino Linde leiab, et IRLi ettepanek anda alaealistele lastele valimisõigus on demagoogiline võte, mille põhjusi tuleks leida partei madalast reitingust.
Linde: perevalimiste idee on demagoogia
Linde ütles, et Reformierakond lastele valimisõiguse andmise teemal väga tõsist arutelu pole pidanud.
«Muidugi, demokraatlikus ühiskonnas võib iga teema üle arutada, miks mitte ka selle üle. Aga poliitilises mõttes on minu meelest küllaltki jõhker algatajatel vastandada noored vanade vastu, pensionärid lastega perede vastu. Minu jaoks oli see üllatav,» sõnas Linde.
«Peredele on vaja esmalt majanduslikku kindlustunnet ja stabiilsust, aga minu meelest ei saa seda nii, et hakkame põhiseadust muutma ja andma väikestele lastele valimisõigust. Seda võimalust me küll toetada ei saa,» ütles Linde.
IRLi esindaja Margus Tsahkna ütles ettepanekut põhjendades, et praegu ei pääse laste ja noorte vajadused piisavalt mõjule, sest poliitikud muretsevad rohkem pensionäride eest, kes on suurem valijaskond.
«Ma ei ole ka sellega nõus, ma arvan, et siin on tõsine annus demagoogiat meie valitsuspartneri poolt. Kui hakkame rääkima erinevatest lastetoetustest, vanemahüvitisest ja suurenevatest lastetoetustest, siis need on hoovad, mida peredel tarvis on. Aga hakata ütlema, et pension ei ole viimastel aastatel vähenenud ja see oleks justkui negatiivne, siis sellist vastandamist ma küll ei toeta.»
Linde lisas, et mõistab tänasel riigikogu arutelul ideed tutvustanud MTÜ Noor Eesti eestvedajat Andrei Hvostovi, kuna tema seisabki noorte perede eest. «Aga selle põhjusi, et üks erakond selle omaks võttis täiesti kriitikavabalt, tuleb otsida hoopis selle erakonna madalast reitingust,» arvas Linde.
Tema hinnangul tuleb laste ja perede seisukohti arvestada ja nende eest seista võrdselt ülejäänud ühiskonnaga, mitte ainult pöörata tähelepanu sinna, kust teoreetiliselt palju hääli võiks tulla.
Linde hinnangul on idee ka juriidilises mõttes vildakas. «Valimiste puhul on põhiline alus valijate võrdsus ja ühetaoline käsitlemine. Aga kui alaealiste lastega seonduvalt on hääl erinev, tekib nii palju küsimusi, et see ei saavuta kokkuvõttes seda eesmärki.»
«See on suhteliselt demagoogiline võte, mis ei vii meid kuskile,» arvas Linde.
«Ma ei hakkagi rääkima, mis saab siis lastekodulastest või nendest, kel vanemad elavad eraldi – kuidas siis neid hääli jagada? Samuti lastest, kel kujunenud oma seisukoht erinevalt vanemate omast. Läheb väga kirjuks ja see on ummiktee.»