/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/03/06/531634t1hd53d.jpg)
MTÜ Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvostov ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) kutsusid parlamendisaadikuid üles toetama lastele valimisõiguse andmist ehk niinimetatud perevalimiste põhimõtte rakendamist Eestis.
Lastele valimisõiguse andmise arutelu sai uue hoo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel rahvaloenduse tulemuste üle käival arutelul riigikogus MTÜ Noor Eesti esindajana kõnelnud Andrei Hvostov ettepanekut anda kõigile lastele valimisõigus, mida kuni nende täisealiseks saamiseni realiseeriksid nende vanemad. See paneks Hvostovi sõnul poliitikud rohkem arvestama laste ja lastevanemate huvidega.
Ta selgitas, et tulemuslikku lastepoliitikat takistab ellu viimast see, et meie elanikkond on vananenud ja seetõttu arvestavad poliitikud rohkem eakate soovidega, et hoida truud valijaskonda, kui lastevanemate arvamusega, kelle hääl jääb tänases ühiskonnas nõrgaks.
«Tegelikult on iibeaugust väljaronimisel tohutu suur roll naistel, mitte vananevatel meespoliitikutel, kes absoluutselt ei hooma, mida tähendab lapse üleskasvatamine tänases turumajanduslikus olukorras. Millegipärast pööratakse iibest rääkides aga süüdistav pilt fertiilses eas naistele. Aga selleks on vaja tingimusi,» sõnas Hvostov ja leidis, et siin on suur vastuolu meie riigipoliitikas,» leidis Hvostov.
Tegelikult on iibeaugust väljaronimisel tohutu suur roll naistel, mitte vananevatel meespoliitikutel, kes absoluutselt ei hooma, mis tähendab lapse üleskasvatamine tänases turumajanduslikus olukorras.
Tema järel kõnepulti astunud Isamaa ja Res Publica liidu liige Margus Tsahkna nõustus, et praegu on meie valimissüsteemi sisse kirjutatud olukord, mille järgi täisealiste ja noorte poliitiline mõju on vähenemas. Tsahkna rääkis, et valimiste planeerimisel osatakse üha professionaalsemalt arvestada, milliste huvidega valijagrupid on veel mõjutatavad. On teada, et vanemad inimesed käivad rohkem valimas kui noored ning seetõttu on ka poliitikud rasketel aegadel hoidunud eakaid puudutavatest kärbetest ning pigem läinud kokkuhoiule perepoliitikas.
Seetõttu soovitas ta mõelda perevalimiste põhimõtte rakendamisele, mis suurendaks laste ja perede sõna jõudu poliitikas. «Perevalimiste all pean silmas lastele nende sünnihetkest valimisõiguse andmist viisil, mille järgi kuni lapse täisealiseks saamiseni teostab valimisõigust lapse eest lapsevanem,» sõnas ta.
Kõigile Eesti kodanikele alates sünnihetkest hääleõiguse andmine tähendaks põhiseaduse muutmise algatamist. «Nii põhimõttelise muudatuse sisseviimine eeldab ka laiapõhjalist rahvaarutelu. Analüüsima peab nii selle muudatuse mõjusid kui ka õiguslikku tähendust,» kutsus ta üles.
Kuivõrd see eeldaks põhiseaduse muutmist, on Tsahkna sõnul tegu muudatusega, mida hiljem kui mitte võimatu, siis väga raske tagasi keerata. See omakorda tähendaks, et tegu ei ole mingi ühekordse poliitilise tõmbetuulega. See lisaks valijaskonda 250 000 lisahäält.
Selline muudatus sunniks Tsahkna arvates kogu poliitilist süsteemi pidevalt ja järjepidevalt laste ja lapsevanemate huvidega arvestama. «Oma jätkusuutlikkuse tagamiseks on meil vaja, et tooksime laste poliitilise jõu valijate häälte hulka, sellega tasakaalustaksime vanemaealist valijaskonda.»
Lihtsad lahendused
Tsahkna arvas, et kõige enam võiks probleeme tekkida parima juriidilise lahenduse leidmisel, et süsteem oleks võimalikult lihtne ka ellu viia. «Need küsimused peavad olema väga üheselt ja lihtsalt seadustes sätestatud, et siin ei tuleks väga palju vaidlusküsimusi.»
Nüanssidest rääkides sõnas Hvostov riigikogu liikmetele vastates, et tema annaks lapse esindamise õiguse emale. «Lapsed on natuke rohkem ema omad kui isa omad. Selle sümboolseks näiteks on nabaarm, mis on meid ühendanud emaga.» Teise näitena tõi Hvostov esile, et üksikvanemateks kipuvad rohkem olema naised, sest nemad võtavad laste eest suurema vastutuse.
«Kõiki lastetoetusi, peretoetusi jne arvestatakse ühele vanemale. Seega on õigusruumis olemas arvestus, kes laste kasvatusega juriidilises mõttes tegutseb. Võimalus pöörduda kohtusse, neid olnud aastate jooksul ca 10 ringis,» rääkis ka Tsahkna.
«Vanavanemad hoolitsevad laste eest vahel isegi rohkem kui vanemad, kes igapäevatööga hõivatud, nii et ma ei näe siin suurt vastandumise vajadust,» märkis Tsahkna.
Tsahkna arvas ka, et valimisea langetamine 16 aastale astub selle ettepanekuga ühte sammu.
Jevgeni Ossinovski (SDE) nimetas seda ettepanekut eriti küüniliseks poliittehnoloogiliseks meetmeks. Ta arvas, et me peaks jõudma küpsema ühiskonnani, kes nõudlikult avaliku arvamuse kaudu tegelikult olulisi protsesse mõjutaks. «Mina usun demokraatiasse ja ei toeta poliittehnoloogilisi nippe selle nimel, kuidas rohkem valijahääli kätte saada,» kritiseeris Ossinovski.
«Mina näen, et pensionärid muretsevad palju enam selle pärast, mis saab nende lastest ja lastelastest kui sellest, mitu eurot nende pension suureneb,» märkis ta.