Tiido: praegu oleks Eestil NATOsse raskem pääseda

Eesti ja NATO lipud Foto: Toomas Huik.

NATO juures Eesti alalise esindaja ametit pidanud Harri Tiido hinnangul oleks praegu Eestil NATOsse pääsemine märkimisväärselt raskem kui viie aasta eest.

Tookord kasutati Kuku raadio saates «Välismääraja» rääkinud Tiido väitel ära head võimalust ja riik tegutses sihikindlalt.

Samuti NATO juures Eesti alalise esindaja ametit pidanud Jüri Luik ütles, et Balti riikide liitumine NATOga ei olnud lihtne ja paratamatu, nagu mõnikord väidetakse.

Tema sõnul tuli teha palju pingutusi ja oli palju vastuväiteid, miks Balti riike pole NATOsse vaja - näiteks Venemaa vastuseis ja Eestis elav suur vene kogukond. Arendada tuli kohtusüsteemi, demokraatiat ja inimõigusi, sest relvajõudude tugevus ei ole NATOsse saamise põhialus.

Tiido väitel on praeguses NATOs on tekkinud olukord, kus riigid kaitsevad liialt tugevalt rahvuslikke huve.

NATO avaldused on tema sõnul tihti ümmargused, sisse jäävad ebamäärasused. See annab igale riigile võimaluse kodumaal rääkida, et kaitsti rahvuslikke huve.

Luik lisas, et kui NATO avaldused on ümmargused, siis tuleb neid lugeda mõttega, et
tegemist on tugeva sõjalise organisatsiooniga, mitte nagu mõned teised poliitilised organisatsioonid.

Tiido väitel peaks arvestama, et Eesti ei pääse Eesti NATO piiririigi staatusest. Tema sõnul on NATO laienemine käinud nii, et iga uus liige on soovinud, et ka tema idanaaber NATOga liituks, et pääseda piiririigi staatusest. Ta lisas, et Eesti paraku sellele loota ei saa.

Samuti NATO juures Eesti alalise esindaja ametit pidanud Jüri Luik lisas, et kunagi pole üheski dokumendis öeldud, et NATO oleks loodud Venemaa vastu.

NATO eelseiseva tippkohtumise peateemadena tõid Luik ja Tiido välja Afganistani teema, USA president Barack Obama tutvustab oma uut strateegilist plaani. Lisaks tuleb leida vastus küsimusele, millega peaks tegelema NATO ja Venemaa nõukogu.