Keila sai kohtuotsusega endale Paldiski lasteaiad, kooli ja sauna

Pildil Paldiski lasteaed Naerulind Foto: Laura Oks

Riigikohus ei võtnud arutlusele kassatsioonkaebust Keila ja Paldiski linna vaidluses aastatetaguse miljonivõla üle. Sellega jõustus ringkonnakohtu suvine otsus, mis mõistis Keilale võla katteks neli Paldiski kinnistut.

Vaidlus sai alguse 1990. aastate keskpaigas, kui Paldiski muudeti lühikeseks ajaks Keila linnaosaks, et veel osaliselt kinnises linnas Paldiskis saaks valimisi läbi viia. Sel ajal võttis Keila Paldiski katlamaja rekonstrueerimiseks Rootsi riiklikult energiaagentuurilt laenu, mida aga Paldiski linn iseseisvuse taastumisel üle võtma ja maksma ei soostunud. 2005. aastal esitas Rootsi Energiaagentuur hagi Keila linna ja Paldiski linna vastu, et nõuda tagasi võlga. Vaidlus jõudis välja riigikohtuni, mille tulemusel pidi Keila linn võtma veel laenu ja maksis rootslastele ära võla kokku summas 15,6 miljonit krooni.

Seda summat, umbes ühte miljonit eurot püüdiski Keila oma endiselt linnaosalt saada, taotledes endale seitset Paldiski munitsipaalomandis olevat kinnistut, kus asuvad koolid, lasteaiad ja muud ühiskondlikud hooned.

Ringkonnakohus tunnistas oma 22. juunil tehtud otsuses Keila õigust Paldiski seitsmest kinnistust nelja suhtes. Neil kinnistutel asuvad kaks lasteaeda, Paldiski gümnaasium ja saun. Keila ja Paldiski kaebasid otsuse edasi, kuid riigikohus ei võtnud kumbagi arutusele. Otsuse Paldiski kassatsioonkaebust mitte arutada tegi riigikohus eile.

«Meie eesmärk pole mitte seda vara omada, vaid võlg tagasi saada.»

Keila linnapea Enno Fels ei osanud värske otsuse järel veel öelda, mida nüüd edasi tehakse. «Eks me peame arutama koos Paldiskiga ja ka ise võtma seisukoha, kuidas edasi,» sõnas ta.

Küsimuse peale, kas Keila hakkab Paldiski majades nüüd ise tegutsema, renti küsima või maha müüma, hakkas Fels naerma. «Kuna vara on praegu meie, saame igasuguseid asju teha, aga mida täpsemalt, ei tahaks praegu kommenteerida, sest tegu on nii värske otsusega,» sõnas ta.

«Meie huvi on saada tagasi see raha, mille oleme kunagi kaotanud Paldiskile. Peame kokkuleppele jõudma, sest meie eesmärk pole mitte seda vara omada, vaid võlg tagasi saada. Kes meile selle lahenduse suudab leida – ilmselt siin on vaja suuremat seltskonda kui vaid meie ja Paldiski,» sõnas Fels ja lootis, et ka riik oleks nõus kõrvalseisjana oma nõu ja abi panustama.

Mis on mõistlik?

Paldiski linnasekretär Anti Pärtel sõnas, et nii lihtne see asi ka pole, et Keila nüüd riigikohtu keeldumisega automaatselt Paldiskis maaomanikuks oleks saanud.

«Niisama ei lähe need midagi Keilale. Seal on veel enne terve rida protsesse. Harju maavalitsus andis nende hoonete juurde kunagi ka kinnistud, millest moodustus kinnisasi. Praegu on nende omanikuks Paldiski linn. Nüüd sellest kohtuotsusest lähtuvalt peab Harju maavalitsus tunnistama kõik need otsused kehtetuks, siis peab Keila hakkama oma nimele taotlema kinnistukannete muutmist. See kõik on hästi pikk protsess,» selgitas Pärtel.

«Küsimus on, kas on mõistlik seda kõike teha? Pigem on mõistlik leida kõiki osapooli rahuldav lahendus ja ma ei välista, et siia võiks olla kaasatud ka Eesti riik mitte ainult Harju maavalitsuse näol, vaid ka ministeeriumid,» arutles Pärtel.

Pärtel viitas, et riik jättis Paldiski omavalitsuse korralduse seadust vastu võttes lahendamata kõik sellega kaasnevad varalised küsimused. Seetõttu oleks nüüd taas riigi abi vaja selle sasipuntra lahendamisel.

Küll aga nõustus ta, et värskelt jõustunud ringkonnakohtu otsuse valguses tuleb asjad uuesti läbi arutada. «See on praegu kohtuotsus küll, aga lahenduste otsimise protsess sellega alles algab. Kogu selle teema ajalugu on niivõrd kauge,» sõnas Pärtel.

«Nii lihtne see asi ka pole, et Keila piltlikult öeldes võiks lüüa ukse lahti ja nõuda, et hakake renti maksma,» sõnas Pärtel.

Seda, kas jõustunud kohtuotsuse valguses võiks Paldiski siiski jõuda otsusele, et Keilale mingi hüvitis makstakse, ei nõustunud Pärtel kommenteerima. «Ei ole minu pädevuses seda praegu arvata.»