/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/05/20/42415t1h5b02.jpg)
Riigikogu liikme Raivo Järvi sõnul oli märgiline juba see, et eile siitilmast lahkunud Arnold Meri toodi mullu kohtu ette, ning ta kiitis, et Eesti protsessiga ei kiirustanud.
Järvi: juba Meri kohtu ette toomine oli märgiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riik näitas eelkõige oma küüditatud kodanike ees, et nende peale mõeldakse, kõige toimunu peale mõeldakse,» ütles Järvi Postimees.ee'le.
Tema sõnul oli see pigem hea, et Meri protsessi algatamisega ja lõpule viimisega ei kiirustatud. «Palju hullem oleks teha ennatlikke otsuseid uurimata põhjalikult materjale. Seitse korda mõõda ja üks kord lõika,» meenutas ta vanasõna.
Järvi sõnul tunnistas ka Meri ise, et temaga on käituti protsessi ajal igati korrektselt.
Ta rõhutas taoliste protsesside märgilist tähendust, meenutades, et ka mujal maailmas on inimsuse vastaste kuritegudes süüdistatavaid eakaid inimesi kohtu alla antud. Samas pole nende karistused olnud tingimata väga rängad - näiteks on inimesi kõrge ea ja terviseprobleemide tõttu vabastatud vanglakaristuse kandmisest.
Ööl vastu tänast suri oma Tallinna kodus genotsiidis süüdistatud Arnold Meri (89), millega lõppeb ka menetlus tema küüditamiste süüasjas.
Teda süüdistati selles, et tema kui ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri juhtimisel küüditati 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest, sealhulgas vanureid ja lapsi.