/nginx/o/2012/10/09/1363966t1h709e.jpg)
Tänavu valmib Eestis kuus suuremat maanteeobjekti, mis on rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Kõik need objektid valmivad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel. Samas jäävad 2012. aasta teetööde mahud eelmiste aastate näitajatele mõnevõrra alla.
Tänavu valmib kuus suuremat maanteeobjekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim valminud tee-ehitus on algselt neljaks etapiks jaotatud Pärnu ümbersõit, mille valmimine lükkus seoses ehitustöö katkestamisega – ehitaja lahkus objektilt seda lõpetamata – aasta võrra edasi, kuid mille hind kujunes majandussurutisest põhjustatud hindade languse tõttu tervelt viiendiku võrra odavamaks algselt planeeritust, jäädes veidi alla 40 mln euro.
Nii valmisidki eraldi lepingutega kaetud III (Papiniidu sild) ja IV etapp (Papiniidu pikendus) juba eelmisel aastal ning ühte lepingusse liidetud I (Ehitajate tee) ja II etapi (Läänepoolne ühendustee) äsjase lõpetamisega ka kogu ümbersõit.
Tallinna külje all on valminud Loo-Maardu teelõik, mis oma kuuerajalise (3+3 eraldusribaga) teejupiga on Eestis esimene omataoline. Samas lähedal on kohe valmimas ka Kroodi ristmik, mis ühendab eelnimetatud teelõiku Muuga sadamaga.
Tallinnast Narva poole liikuja, kes pole selles suunas mõnda aega sõitnud, leiab end uuelt sirgelt neljarajaliselt maanteelt, mis ei lähegi enam läbi Viitna – jutt on kauaoodatud ja tänavu valminud Viitna möödasõidust, mida hakati ehitama juba 1980. aastatel.
Rakvere piirkonnas on kohe valmimas Haljala eritasandiline liiklussõlm oma osalise ristikheina lahendusega. Viimane suurem kohe-kohe valmiv objekt on Tartu läänepoolsel ümbersõidul asuv Variku viadukt, mille kogupikkus on 421 meetrit. Selle linnapoolset serva kaunistab kaasaegne valgustatud jalg- ja jalgrattatee.
Praegu ehituses olevatest suurobjektidest, mis peavad valmima järgmisel aastal, olgu ära mainitud Aruvalla-Kose teelõik Tartu maanteel, Luige eritasandiline ristmik Tallinna ringteel ja Jõhvi liiklussõlm oma topeltviaduktiga Jõhvi linnas.
Järgnevalt veidi täpsemalt meie regioonide suurematest objektidest, kus struktuurifondide raha ei kasutata.
Põhja regiooni tähtsamate teeobjektide hulka kuulub ühe suurima liiklussagedusega maanteelõigu, Tallinna-Rannamõisa-Klooga maantee rekonstrueerimine linna piirist kuni Rannamõisani. Samuti sai uue näo Jägala-Käravete maantee 1,8-kilomeetrine Nelijärve teelõik, mille kõrvale valmis Aegviidut läbiv ja Nelijärveni ulatuv 5,9-kilomeetrine jalg- ja jalgrattatee koos valgustusega.
Lõuna regiooni tähtsaimate objektide hulgas oli Tartu-Räpina-Värska maantee linna piirist kuni Põvvatuni ulatuv rekonstrueeritud teelõik, millest 1,2 km on neljarajaline (2+2) ja 1,75 km kaherajaline maantee. Lisaks rajati siia ka 3 km jalg- ja jalgrattateed. Valmis ka Võru linna piirist kuni Põlva maakonna piirini viiv 14,4-kilomeetrine renoveeritud maanteelõik.
Ida regioonis suuremate teetöödena valmisid Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Allikut läbiv 2,8-kilomeetrine lõik, mille juurde ehitati ka sama pikk jalg- ja jalgrattatee, ning Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee 13,2-kilomeetrine lõik Ebavere ja Rakke vahel.
Lääne regiooni suuremate objektide hulgas on Pärnu-Jaagupi ja Kergu vahel katte saanud 7,3-kilomeetrine kruusateelõik ja Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 12,3-kilomeetrine lõik Tänassilma külast Viljandi linna piirini.
Ühtekokku ehitati ja remonditi tänavu 203 km ning pinnati 948 km kattega teid, pandi katte alla 158 km ja remonditi 290 km kruusateid, ehitati 39 km jalgratta- ja jalgteid ning 37 silda ja viadukti.