Sotsid välistaksid kokkuleppemenetluse politseinike ründajate karistamisel

Andres Anvelt Foto: Priit Simson / Postimees

Sotsiaaldemokraadid algatasid täna riigikogus seaduseelnõu, mis lõpetab kokkuleppemenetlused politseinike ründajate suhtes ja piirab nende kohaldamist kurjategijate suhtes, keda on varem karistatud.

Praegu moodustab kokkuleppemenetluste arv Eestis ligi 97 protsenti kõigist kriminaalmenetluses kasutatavatest kohtulike menetluste liikidest. «Nii kõrge arv devalveerib oluliselt karistuspoliitika ennetavat mõju. Võimalusest on kinni haaranud kurjategijad, kes kasutavad kokkuleppemenetluse tingimusi pääsemaks sisulisest karistusest,» sõnas sotsiaaldemokraat Andres Anvelt.

«Meie eesmärk on vähendada kurjategijate karistamatusetunnet ja suurendada ühiskonna õiglustunnet,» lisas Anvelt.

Kriminaalseadustiku muutmise eelnõu välistab kokkuleppemenetlused nende kurjategijate suhtes, kes on kasutanud vägivalda võimuesindaja või mõne muu avaliku korra kaitsja suhtes.

Veel kitsendab eelnõu tingimusi, mille üle süüdistajad kokkuleppemenetluses kahtlustatava või süüdistatavaga läbi räägivad.

Anvelti sõnul peaksid edaspidi olema välistatud kokkulepemenetluse käigus läbirääkimised karistuse liigi ja määra üle isikute suhtes, keda on eelnevalt karistatud tahtlike kuritegude eest. «See võimaldab vähendada retsidiivsusele kalduvate kurjategijate karistamatusetunnet,» sõnas Anvelt.

Justiitsministeerium täpsustas, et tegelikult saadeti 2011. aastal kokkuleppemenetluses kohtusse 37 protsenti kõigist kriminaalasjadest. Kuna ka osa kiirmenetluse tulemusena kohtusse saadetud asju menetletakse kokkuleppemenetluse sätete järgi ning samuti  võib kokkuleppemenetlusele üle minna ka alles kohtumenetluses (näiteks üldmenetluses kohtusse saadetud asjas sõlmitakse kohtus kokkulepe), siis kohtulahendi saanud asjadest moodustavad kokkulepped ligi 55 protsenti.