George Floydi tapmine tõstis fookusesse rassiküsimused.
8 minutit ja 46 sekundit on saanud Ameerika Ühendriikides mustanahaliste õiguste liikumise uueks sümboliks. 8 minutit ja 46 sekundit kulus selleks, et valge politseiniku põlve all ägav George Floyd lõpetaks hingamise.
Sarnaselt Rodney Kingiga oli ka Floyd juhuslik ohver ja nagu 28 aastat tagasi Los Angeleses, sai ka nüüd rahutuste katalüsaatoriks fakt, et taoline ülekohus jõudis massimeedia vahendusel laiema avalikkuseni.
Floydi juhtumis oli erandlikuks selle jõhkrus. Strukturaalne ebavõrdsus on Ühendriikides olnud probleem juba kauem, kui keegi tahaks tunnistada. Seda, et mustanahalised ja latiinod langevad ebaproportsionaalselt palju politseivägivalla ohvriks, tõestavad uuringud ikka ja jälle. Muutused on olnud aga visad sündima.
Seetõttu lendaski suve hakul pudelilt kork pealt ja peagi olid protestid levinud ligi 200 Ameerika linna. Võitlus võrdsuse eest muutus väga kiiresti hüperpoliitiliseks lahingutandriks, kus esialgne sõnum kippus kaduma minema.
Olukorda ei aidanud leevendada president Donald Trumpi süüdistav retoorika ja Valge Maja reaktsioon saata linnadesse korda hoidma föderaalagendid, sageli kohaliku omavalitsuse vastuseisust hoolimata.
Teiselt poolt imbusid meeleavaldajate ridadesse äärmusvasakpoolsed, kes käitusid, nagu oleks rüüstamine ja korrakaitsjate ründamine asi iseeneses. See ei ole aidanud edendada eesmärki, milleks tänavatele tuldi, ja ainult määris protestide mainet.
Mis siis poole aastaga muutunud on? Väljak Valge Maja kõrval kannab nüüd nime Black Lives Matter Plaza, Kongressi liikmed põlvitasid aafrikapäraste mustritega salle kandes ja keelustati mitmed sarjad, mis näitavad võmme märuli keskel. Kõik need muutused on kosmeetilist laadi ega ütle tegelikult midagi Ühendriikide probleemide kohta siin ja praegu.
Palju sisulisemad on näiteks mitmes osariigis vastu võetud seadused, mis kohustavad politseinikke kandma kehakaameraid, keelavad neil kägistusvõtete kasutamise ja sunnivad neid enne jõu kasutamist hoiatama. Samuti on Floydi tapmisele järgnenud diskussioonid orjandus- ja koloniaalpärandi üle, mida Ameerikal oli juba ammu aeg maha pidada.