Tutvustas kõigile koroonatantsu.
Pandeemia alguses ühiskonda tabanud infolaviin oli peadpööritav: iga päevaga lisandus koroonakaardile uusi riike, iga uus teade seni tundmatu viiruse kohta oli kuldaväärt. Kuigi lisanduvad infobitid aitasid kindlasti teaduslikul kogukonnal meid kõiki tabanud olukorda mõtestada, tekkis avalikus ruumis siiski kiiresti mõtestamise vaakum, kus Tomas Pueyo ülimenukad pikad analüüsid tohutult tähelepanu pälvisid.
Tema tekstid tutvustasid laiemale maailmale nakkuskordajat, näitasid viiruse leviku piiramise ja kahjude leevendamise strateegiate tagajärgi ning ütlesid meile, kuidas viirusega «tantsida». Mis kõige tähtsam: miks karmid piirangud on hädavajalikud. Neid plahvatuslikult levivaid tekste tõlgiti paljudesse keeltesse, eestikeelsed tõlked ilmusid ka Postimehes.
Aga kes on Tomas Pueyo? Selle küsimusega oli enne tekstide avaldamise otsustamist kimpus ka Postimehe toimetus. Kirjutiste ilmumise ajal oli ta maailma üldsusele täiesti tundmatu nimi, mille guugeldamine ei andnud erilisi autoriteeti tõstvaid tulemusi. On teada, et ta on insener, ärimees ja loo jutustamise psühholoogia õpetaja. Nüüdseks on tema kohta olemas vähemalt Wikipedia sissekannegi, kuid üldiselt on ta siiski tundmatu koroona-oraakel – «mees metsast», kelle blogipostitused teavitasid kogu maailma.