Sai eestlaste pärinemise kaante vahele.
Küsimus, kes me oleme ja kuivõrd me tõesti teistest Euroopa rahvastest erineme, on eestlasi saatnud juba mõnda aega ning saanud ka meie rahvusliku minapildi osaks. Paraku on teadlased läbi aegade sel teemal vägagi erinevaid teooriaid levitanud.
Meie päritolu puslepildi kokkupanekus on viimastel aastatel toimunud olulisi arenguid, millesse on oma panuse andnud nii arheoloogid, keeleteadlased kui ka geneetikud. Pilt on saanud aina selgemaks, kuid muistsete rahvarännete geneetiline tõendusmaterjal oli pikka aega puudu. Üks olulisi panustajaid sellesse on noor teadlane Lehti Saag, kes kaitses suve algul eelajalooliste eestlaste geneetikat käsitlenud doktoritöö. Selles näitas ta vana DNA analüüside põhjal, kuidas tänapäeva eestlase geneetiline pilt kokku on tulnud. Maikuus avaldatud teadusartiklis näitas teadlane ära ka selle, millal jõudis Eesti aladele Uuralist pärit rändega seostatav geenikomponent N3a.
Iseenesest on doktoritöö aastatepikkuse töö kokkuvõte, mitte konkreetselt käesoleva aasta saavutus. Samas on nii eestlaste (ja mõistagi ka teiste rahvaste) päritolu uurimine kui ka vana DNA kasutamine teaduses tõusev teema, mistõttu võib üsna kindlalt öelda, et Lehti Saagist kuuleme lähiajal veel paljugi.