Vahur Afanasjevi «Serafima ja Bogdan» rahuldas nii kriitikute kui ka lugejate ootuse uue rahvaliku suurromaani järele.
Tänapäeva eesti kirjandusega seoses on pikka aega räägitud mõttelisest ootusest järjekordse suure, tammsaarelikult rahvaliku ja isegi rahvusliku romaani järele, mis kannaks lisaks põnevale karakteri- ja süžeeloomele eneses ka aegade- ja kultuuridevahelist üldinimlikku sisu. Vahur Afanasjevi Peipsiveere staroveride elust rääkiv «Serafima ja Bogdan», mis võitis 2017. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse ning 2018. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosapreemia, vastab neile ootustele nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi poolest.
Lisaks žüriidele on selle 560-leheküljelise teose vastu poolehoidu avaldanud ka laiem lugejate ring: juba aastajagu kuid figureerib Afanasjevi romaan raamatupoodide müügiedetabelites, raamatukogudes on selle laenutamiseks järjekorrad. Tundub tõenäoline, et tulevikus leiab teos omale täiendava väljundi (suve)lavastuse, teleseriaali ja/või mängufilmina ning levib tõlgetena ka teistesse keeltesse.