Eesti jalgpallimeeskonna kapten seilas saarele.
«Uuringud ju kinnitavad, et oht Alzheimerisse ja dementsusesse haigestuda on oluliselt väiksem, mida rohkem keeli oskad. Samuti tulevad kindlasti kasuks hea toit ja punane vein,» muigas Eesti parim jalgpallur Ragnar Klavan, kui ajakirjanikud palusid tal selgitada, miks ta vahetas maailma teravaimasse tippu kuuluva Liverpooli särgi suvel Itaalia klubi Cagliari vastu. «Kus kohas see veel on?!» asusid vutisõbrad näpuga saapamaa kaardil järge ajama.
Kaks Liverpoolis veedetud aastat pole ülemäära pikk aeg, ometi jättis Klavan sellega Eesti jalgpalli- ja kogu spordilukku jälje, mille täit tähtsust hakkame ehk mõistma alles aastaid hiljem. Kui Viljandi kruusaväljakult võib jõuda Meistrite liiga finaali, pole elus miski võimatu. Me ei tea veel, kui mitut poissi-tüdrukut on Klavan oma tegudega julgustanud nii unistama, endasse uskuma kui ka unistuste nimel tööd tegema. Ent üks mis kindel – neid on. Me veel kuuleme neist.
Klavani klubivahetus sai teoks üleminekuakna viimasel päeval, üsna ootamatuna mitte ainult Eesti jalgpallirahvale, vaid talle endalegi. Samas teavad kõik, kes Klavanit vähegi tunnevad, et koondise kapten hoidub tormakast rapsimisest nii palliplatsil kui ka elus. Järelikult pidi Sardiinia kutse olema tema hingele õige. Sellest tähtsamat suunanäitajat elus ju polegi.