Valter Lang pani läänemeresoomlaste juured kaante vahele.
Eri teadusharude koostöös on eestlaste ja meie sugulasrahvaste päritolu mosaiik aina paremini kokku saama hakanud. Eestlaste jaoks on meie soomeugri päritolu teatavasti ülioluline, kuid teaduslik teadmine aastatuhandete eest toimunud rännete kohta pole nagu Tallinna linngi kunagi valmis saanud. Aegade jooksul on ideoloogilised voolud mõjutanud meie päritolu lugusid ning eri teadusharudki pakkunud välja seletusi selle kohta, kuidas eestlane kui rahvas üldse tekkis.
Seetõttu on ka väga tänuväärne, et Tartu Ülikooli teadusharude päritolu-uurijad on pead kokku pannud ja loonud meie rahva tekkega seotud küsimuste vastamiseks sidusuuringute kolleegiumi.
Veelgi enam, Eesti Vabariik 100 tähistamise ajaks avaldas üks kolleegiumi liikmetest, arheoloogia professor Valter Lang ka oma koguteose «Läänemeresoome tulemised», milles võtab kokku suurema osa uusimatest teadmistest. Tõenäoselt kujuneb sellest üks oma valdkonna tüvitekste.
Praeguseks näib olevat selge, et meie maa rahvaga täitumine on olnud keerukas protsess, mis hõlmab endas sisserännet nii lõunast, läänest kui ka Uuralite jalamilt. Samas vajavad paljud suured küsimused veel vastuseid ja uurimistöö jätkub. Näiteks avaldasid kolleegiumi liikmetest geneetikud eesotsas Kristiina Tambetsiga sügisel töö, mis näib toetavat Uurali sisserände toimumist. Eestlaste päritolu lugu saab seega järjest selgemaks.