Super-Mario tõmbab otsi kokku nii rahapoliitikas kui ka oma ametikohas Euroopa Keskpangas.
Kui Mario Draghi 2011. aasta novembris Euroopa Keskpanga (EKP) presidendiks sai, hakkas ta kohe tegutsema. Euroopas oli sügav võlakriis, aga eelmine juht Jean-Claude Trichet ei julgenud mitte midagi ette võtta.
Draghi, kes oli juba varem pälvinud hüüdnime Super-Mario, võttis härjal sarvist ning kohe hakati agressiivselt baasintresse alandama, mis tänaseks on nullilähedane (keskpanga hoiuseintress on koguni miinuses) ning suurendama rahapakkumist.
2015. aasta märtsis alustas Draghi juhitud keskpanga nõukogu tegevusega, mille kohta käivat sõna ei söandanud Vana Maailma keskpankurid varem isegi suhu võtta – see oli rahatrükk.
Draghi oli väga otsustav ka 2012. aasta suvel, kui ta Londoni ärifoorumil esinedes soleeris ja lubas teha euro päästmiseks kõik mis võimalik ning kinnitas, et vahendeid selleks keskpangal jätkub. Ilmselt see lubadus päästiski euro.
Nüüd hakkab nii Euroopa Keskpanga rahatrükk kui ka Draghi valitsemisaeg otsa saama. Võlakirjade kokkuostumahtu on juba vähendatud drastiliselt ning uuest aastast lõpeb see täielikult. Järgmisel aastal lõppeb Draghi ametiaja tähtaeg ning nagu moodsas eesti keeles öeldakse, otsib ta uusi väljakutseid või läheb pensionile, mis on siiski väheusutav.
Aga meie jaoks on kõige intrigeerivam küsimus, kes saab Draghi järglaseks. On ju üks võimalik kandidaat ka Eesti Panga president Ardo Hansson.