Balti-reis jäi paavst Franciscusele üheks helguslaiguks tema lõppevasse aastasse.
Lõppeval aastal tegi paavst Franciscus (81) neli välisreisi, millest vaid kaks olid pikemad külaskäigud konkreetsete rahvaste juurde, mitte sündmustele. Neist esimene toimus 15.–22. jaanuaril Tšiilisse ja Peruusse ning teine 22.–25. septembril Baltimaadesse.
See, et viimase rahvaloenduse andmeil 4500 katoliiklasega Eesti sattus 25 aasta jooksul teist korda paavsti teele ning sel korral oli tulijaks suhteliselt vähe reisiv Franciscus, on väike ime.
Vaatamata teist usku või sootuks usuta olemisele oskasid tuhanded eestlased 1,3 miljardi inimese vaimuliku liidri õnnitluskäiku meie 100. sünnipäeva tähistavasse riiki hinnata. Alates hommikul teda Kadriorus võõrustanud president Kersti Kaljulaidist ja lõpetades õhtusele missale kogunenud umbes 10 000 inimesega, näitas Eesti Franciscusele sooja nägu.
Ka Franciscuse sõnum mängis siinse rahva enamusele sobivatel nootidel: kommunismikuritööde võikust ei saa alahinnata, NATOsse ja ELi kuulumine on hea ning kuigi pagulasi tuleb aidata, Baltimaadesse neid väga palju ei mahu.
Arvestades järjest lahti rulluvaid kiriku pedofiiliaskandaale, millega Franciscus enne ja pärast seda visiiti rinda pistma pidi, jääb Balti-reis üheks helguslaiguks tema lõppevasse aastasse. Selle ta oli ka ära teeninud, sest paistab, et ka kiriku räpast puhastamise töös ta jõudu ei säästa.