Mees, kes valitseb helide maailma.
Aasta alguses teatas klassikalise muusika andmebaas Bachtrack, et 2017. aastal mängiti Arvo Pärdi heliloomingut maailmas kõige rohkem. Kõige enam esitatud elava helilooja tiitlit hoiab Pärt juba kuuendat aastat. Võimas.
Arvo Pärt on eriline, õnneks on seda märgatud ka Eesti riigis ning Eesti Vabariigi juubeliaasta sildi all valmis Laulasmaale 8,5 miljonit eurot maksnud Arvo Pärdi Keskuse hoone, rahastajaks just riik. Uue hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano võistlustööga «Tabula». Arhitekte inspireeris hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria.
Täisnurkadeta, ümarate seintega maja süda on arhiiv. Keskuse senise tegevuse jooksul on tegevjuhi Anu Kivilo kinnitusel näha, et huvi Arvo Pärdi muusika ja selle uurimise vastu maailmas üha kasvab. Aga uus keskus pole mõeldud ainult spetsialistidele, vaid kõigile, kes tunnevad huvi Arvo Pärdi loomingu vastu. Ühe helilooja loomingulise tegevuse keskmes on mõistagi muusika ning seepärast asub majas 151-kohaline kontserdisaal.
Erilise maja muudab veel erilisemaks Kreeka stiilis kabel ja 32 meetri kõrgune spiraaltorn. «Kui ma vaatan nende puude peale siit, sellelt kõrguselt, siis ma näen, et see on Eesti rahvas, et need on kõik inimesed,» lausus esimest korda tornist vaadet ja männimetsa imetlenud Arvo Pärt ETV kaamerate ees.
Lõppev aasta oli Arvo Pärdile taaskord eriline, lisaks eelpool nimetatule tunnustati teda mitmel pool maailmas, näiteks novembri lõpus andis Poola vanim muusikakõrgkool, Fryderyk Chopini Muusikaülikool Arvo Pärdile audoktori kraadi väljapaistvate muusikaliste saavutuste ja loomingu universaalse sügavuse eest. Poola Vabariik aga tunnustas Pärti Poola kõrgeima autasuga kultuuri valdkonnas, kuldmedaliga «Gloria Artis».