/nginx/o/2008/02/08/17537t1h9a72.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) teatel on riik õppetoetuste seadusega asjatult kaua venitatud.
EÜL: õppetoetuste seadusega on asjatult kaua venitatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«EÜLi hinnangul pole halb, et kõrgharidusega vanemad toetavad oma laste haridusteed. Aga riik ei tee piisavalt, et kõrgharidusse tuua neid noori, kellel on takistuseks sotsiaalmajanduslikud põhjused. Haridus- ja teadusministeerium on meie jaoks juba liiga pikalt venitanud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmisega,» teatas EÜLi juhatuse aseesimees Allan Päll.
Rahvusvaheline uuringu EUROSTUDENT III vooru tulemused näitavad, et Eesti on üks kahest riigist Euroopas, kus riik ei toeta kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele, teatas EÜL oma pressiteates.
EÜL on teinud omalt poolt ettepaneku muuta hetkel kehtiv õppetoetuste ja õppelaenu seadus vajadustepõhiseks, kus õppetoetused suurendaks kehvemate sotsiaalmajandusliku taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele. «Seaduse muudatust on haridus- ja teadusministeerium ette valmistanud aastast 2007, mistõttu ei saa selle venimise põhjuseks tuua ainult majanduskriisi.» märkis Päll.
Ühtlasi tunnistas Päll, et täna hommikul ajakirjanikele saadetud pressiteates kasutatud sõna «võsukesed» oli ekslik.
«Tunnistame, et sõna «võsukesed» kasutamine ligipääsu piirangutest kõrghariduses rääkides on ekslik. Kindlasti ei olnud meie soov panna negatiivsesse valgusesse kõrgharitud peresid,» märkis EÜLi juhatuse aseesimees Allan Päll.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas üllatust ja nördimust, et EÜL kasutab oma ametlikus teates sellist klassivõitluse ja vaenuõhutamise vaimust kantud sõna nagu kõrgharidusega vanemate «võsukesed».