/nginx/o/2008/11/03/89693t1h23fa.jpg)
Eesti vajab kriminaalluuret, kinnitas Kuku raadio saates «Vastasseis» endine kriminaalpolitseinik Andres Anvelt.
Anvelt: Eesti vajab kriminaalluuret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelti sõnul pannakse Euroopas kriminaalluurele väga suurt rõhku.
«Suurbritannias on üheks kõige autoriteetsemaks politseiüksuseks NCIS - National Criminal Intelligence Service,» rääkis Anvelt ja lisas, et Europol liigubki selle poole, et enamus struktuure oleks seotud kriminaalluurega.
«Me jõuamegi tegelikult selleni, et luure ei ole enam riikidevaheline spioneerimine, kriminaalluure on legaalse maailma spioneerimine kuritegelikus maailmas,» selgitas ta.
Anvelti sõnul pole kriminaalluure kaitsepolitse rida, vaid kriminaalpolitsei pädevus. Ehkki kriminaalpolitsei kasutab informaatoreid ja spioone ka praegu, keskendub nende tegevus juba olnud kuritegudele. Anvelti hinnangul on vaja tegeleda ennetusega, ära hoida kuritegevust ja kuritegelike grupeeringute tekkimist.
«Siin on vaja teadmisi, mis toimub kuritegelikus maailmas,» rääkis ta.
Anvelt möönis, et tegemist oleks kuluka valdkonnaga, kuid kahjude ärahoidmine tooks kokkuvõttes riigile kasu. Anvelt lisas ka, et majanduslangus toob kaasa kuritegevuse kasvu ning grupeeringute aktiviseerumise. Ta tuletas meelde 1990. aastate keskpaika ja avaldas arvamust, et juba praegu on politsei tolleaegsete juhtumite toimikud välja otsinud.
«Kümme aastat pole põlvkonna mastaabis pikk aeg, ma usun, et paljud tegelased on taas tegutsemas, küsimus on selles, kui palju suudavad nad koguda enda ümber uusi inimesi,» väitis Anvelt.