/nginx/o/2009/03/03/142394t1h21cf.jpg)
Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember ütles, et tema hinnangul puudub praegu Siim-Valmar Kiisleril sisuline idee haldusreformi läbiviimiseks, Rahvaliidu ettepanekul tuleks keskenduda maakondade omavahelise koostöö seadustamisele.
Rahvaliit soovitab valdade liitmise asemel maakondade koostöö seadustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõte, et sundliidame ja asi lahendatud, on absurdne. Pakkugu välja, mis saab Pärnust või Ida-Virumaast... Ühe mütsiga löömisest ei tule midagi välja,» oli Lember veendunud. «Kujutage vaimusilmas ette Pärnu valda: ühes otsas Häädemeeste ja teises Tõstamaa! Samas räägime identiteedist ja piirkonna arendamisest, mis see kõik kokku annaks?»
Samas uskus ta, et muudatusi omavalitsussüsteemis tuleb teha. Tema sõnul on Rahvaliidul välja töötatud regionaalhalduse uuenduskava, milles on ettepanek keskenduda maakonnatasandile. «On selge, et iga vald ei saa nende ülesannetega hakkama, mis täna omavalitsustele pandud, seetõttu peaksime selle tasandi korda tegema,» rääkis Lember.
Koostöö seadustada
Kuna praegu ei toimi koostöö valdade vahel, tuleks Rahvaliidu hinnangul seadustada koostöö maakonna juhtide tasand. «Omavalitsusliidule, mis täna on nagu härrasmeeste klubi, tuleb anda avalik-õigusliku asutuse staatus. Kui see seadustada, on põhimõtteliselt võimalik, et sellised teenused, mis praegu käivad valdadel ülejõu, tehakse keskselt: näiteks maakonna planeeringud, maakondi puudutavad arendustegevused, kindlasti ühistransport, ka gümnaasiumiharidus,» kirjeldas Lember.
Tema sõnul on see sarnane Soomes toimiva mudeliga. Rahvaliitlane soovitas keskenduda maakonnatasandile, mitte minna valdasid liitma-lahutama.
Teiseks on Lemberi sõnul näha, et täna tehtud haldusmuudatused ei ole kusagil andnud majanduslikku kokkuhoidu, mida näitas hiljuti siseministeeriumis tutvustatud uuring.
«Kui keegi väidab, et valdade liitmisega saavutatakse kokkuhoid, siis seda ei saavutata, see pole võimalik,» väitis ta. «Meie omavalitsussüsteemi kulud on umbes kolmandiku võrra väiksemad kui näiteks Soomes. Kui soovime kokkuhoidu, siis hävitame süsteemi.»