Rohelised: jalgratturite lootused luhtusid

Jalgrattad Foto: Corbis / Scanpix

Sel nädalal lükati riigikogus tagasi Eestimaa Roheliste menetlusse antud liiklusseaduse muutmise ettepanek, millega oleks võimaliku ohu korral tagatud jalgrattureile õigus kasutada liiklemiseks ka kõnniteed, seadmata seejuures ohtu jalakäijaid.

Roheline erakond soovib jätkuvalt, et linnades ehitataks välja ulatuslikud jalgrattateede võrgustikud.

Kuni seda pole toimunud, oleks Eestimaa Roheliste eelnõu kohaselt lubatud rattureil jalakäijaid ohustamata kasutada kõnniteed neis kohtades, kus puudub rattatee või sõiduteel pedaalimine on ohtlik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tagaks seadus jalgrattaga liiklemise ohutuse ning legaliseeriks liiklemispraktika, kus jalgratturid (ennekõike isiklikust ohutusest lähtuvalt) kulgevad niikuinii pigem kõnniteedel kui sõidutee äärtes.

Samas ei laieneks kõnniteel sõitmise õigus mopeedidele ja rolleritele, mis jalakäijate ohutust silmas pidades ei ole õigustatud.

Oma ettekandes viitas Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg asjaolule, et jalgrattaga liiklemine on linnades üks oluline tee leevendamaks liikluskoormust ning vähendamaks kütusekulu.

Tänases liiklusseaduses on keelatud sõita jalgrattaga kõnniteedel. Kehtiv liiklusseadus sunnib jalgrattateede puudumisel kasutama jalgrattaliikluseks sõiduteid, mis pole sugugi ohutu. Piirang ei kehti alla 10-aastaste jalgratturite kohta. Kõnealune eelnõu soodustaks sellist liiklemisviisi.

Strandberg avaldas eelkõige muret üle 10-aastaste lapsratturite suhtes. Ta esitas riigikogule küsimuse, et mis saab siis, kui alla 10-aastane laps oma vanemaga sõidab mööda teid ja ohtliku teelõigu ilmnedes vanem ei saa mööda kõnniteed edasi sõita, kuid laps saab.

«Kas te kujutate näiteks ette, et 10-aastane või veel mitte 10-aastane laps võib sõita kõnniteel, aga juba 11-aastane peaks minema autoteele, juhul kui kõnniteel ei ole jalgrattasõidumärki,» märkis Strandberg ja palus kõigil mõelda sellest seisukohast oma laste, lastelaste või sugulaste peale.