/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2009/02/11/132005t1hf050.jpg)
Riigikohus nõustus täna presidendi seisukohaga ning tunnistas riigikogus mullu vastu võetud parlamendisaadiku palga külmutamise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohus tunnistas riigikogu liikmete palgakülmutamise põhiseadusevastaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erinevalt õiguskantslerist leiab (riigikohtu) üldkogu, et põhiseaduse paragrahv 75 teist osalauset ei saa mõista pelgalt loana muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel,» seisis otsuses.
Kõnealuse paragrahvi kohaselt riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta.
Riigikohus leidis, et riigikogul on keelatud muuta riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel ametisoleva koosseisu kohta.
Erandi saab teha vaid eriolukorras
Üldkogu leidis, et lisaks põhiseaduse 75. paragrahvi keelelisele tõlgendamisele, mis lubab tasusid muuta vaid riigikogu järgmise koosseisu jaoks, tuleb selle kohaldamisel arvestada ka teiste põhiseaduse sätetega.
Üldkogu märkis, et keelus iseenda palkasid muuta saab põhiseaduse kohaselt teha erandi vaid siis, kui palga muutmatajätmine seab ohtu riigikogu liikme sõltumatuse, mandaadi kasutamise vabaduse või riigi kaitsmise.
Selliste eranditena võivad kõne alla tulla näiteks hüperinflatsioon, sõjaseisukord või olukord, kus riigikogu eelmine koosseis on järgneva koosseisu jaoks kehtestanud ebapiisava sissetuleku. «Käesolevas asjas ei esine selliseid olukordi, mistõttu ei ole võimalik põhiseaduse paragrahvi 75 kohaldamisel teha erandit,» märgib üldkogu oma otsuses.
Riigikohtu üldkogu tõi tänases otsuses välja ka selle, et riigikogu liikme tööga soetud kuluhüvitistele põhiseadusest tulenev keeld ei laiene. «Sisulised piirid riigikogu liikme tööga seotud hüvitiste reguleerimisele võivad tuleneda kohustusest tagada laiaulatuslik riigikokku kandideerimise õigus ja riigikogu liikme mandaadi kasutamise vabadus,» seisab otsuses.
Otsuse kohaselt tuleb hüvitiste liigid ja ulatus määrata lähtuvalt nende kahe kohustuse eesmärkidest ning nende maksmine ei või teenida muid eesmärke, näiteks fraktsiooni või erakonna rahastamine või valimiskulude katmine.
Niisamuti ei või sellised hüvitised olla olemuselt riigikogu liikmetele makstav palgalisa.
Lihtliikme palk võib tõusta 4500 krooni võrra
Riigikogu liikmete palkade arvestamisel lähtutakse eelmise aasta Eesti neljanda kvartali keskmisest palgast.
Riigikogu lihtliige teenib 4 Eesti keskmist palka, komisjonide ja fraktsioonide aseesimehed 4,5, komisjonide ja fraktsioonide esimehed 5, riigikogu aseesimehed 5,5 ning riigikogu esimees 6 keskmist palka.
2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni ning seega on selle numbri alusel arvutatav saadikute palk praegu 49 080 krooni.
Eesti Pank on varem prognoosinud, et mullu neljanda kvartali keskmiseks palgaks võib kujuneda 13 400 krooni. Kui see nii läheb, tõuseb riigikogu lihtliikme palk 1. märtsist umbes 4500 krooni võrra.
Statistikaamet avaldab mullu neljanda kvartali palgaandmed sel kolmapäeval.
Seaduseelnõu kulg
Eelmise aasta 19. novembril riigikogus vastu võetud seaduse eesmärk oli külmutada alates tänavu 1. jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini riigikogu liikmete palk. Toona saatis president seaduse riigikogule arutamiseks tagasi.
Mullu 2. detsembril võttis riigikogu saadikute nn palkade külmutamise seaduse vastu muutmata kujul. Kohe pärast seaduse uuesti vastu võtmist kinnitas president, et läheb selle vaidlusega edasi riigikohtusse, mida ta ka tegi.
Kui seaduse esmasel vastu võtmisel hääletas selle poolt 53 saadikut, siis teisel korral andis riigikogu liikmete ajutise palgakorralduse poolt oma hääle 58 riigikogulast, vastu oli Jaan Kundla. Reformierakonna saadikud jätsid ka täna hääletamata.
Presidendi põhjendused
«Otsustades omaenda palgaga seonduvaid küsimusi - olgu siis tasu suurendades või vähendades, muu töötulu saamise piiranguid seades või kaotades -, satuksid riigikogu liikmed paratamatult huvide konflikti,» põhjendas president otsust palkade külmutamise seadus välja kuulutamata jätta.
Kuna põhiseadus lubab riigikogul muuta vaid järgmise kooseisu palku, siis hõlmab sõna «muutmine» presidendi kinnitusel igasuguseid muudatusi: nii tasu suurendamist ja vähendamist kui ka tasu arvutamise põhimõtete muutmist; muu töötulu puhul täiendavate piirangute seadmist ja nende leevendamist.
Presidendi kinnitusel on selle keelu üheks eesmärgiks vältida olukorda, et saadikud tegeleksid omaenda tasu küsimustega populistlikel kaalutlustel, aga ka kaitsta parlamendi opositsiooni enamuse eest, kes võib mingil põhjusel soovida halvendada poliitiliste oponentide olukorda, vähendades palka või seades täiendavaid töötulu piiranguid.
Seadust väljakuulutamata jättes rõhutas Ilves, et ta ei anna hinnangut sellele, kas nimetatud seaduses sätestatud saadikute palga arvutamise ajutine kord on otstarbekas ja põhjendatud.
Tema hinnangul on riigikogu asunud otsustama küsimusi, milleks tal põhiseaduse kohaselt ei ole õigust.
«Taolise tegevusviisi aktsepteerimine avab võimaluse põhiseaduse sätet eiravate ja mõtet moonutavate otsustuste tegemiseks tulevikuski,» lisas ta.
Palga külmutamiseks tuleb muuta põhiseadust
Riigikohtu üldkogu lisas, et riigikogu liikmete tasu vähendamise või selle arvutamise nii, et see ei läheks kõnealuse paragrahviga vastuollu on võimalik põhiseaduse kiireloomulise muutmise teel.
Riigikogu võttis 19. novembril 2008 vastu riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse, mis nägi ette parlamendisaadikute palga külmutamist.
President jättis nimetatud seaduse välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.
Riigikogu võttis 2. detsembril 2008 seaduse muutmata kujul uuesti vastu.
President esitas 11. detsembril 2008 riigikohtule taotluse tunnistada kõnesolev seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
«Otsustades omaenda palgaga seonduvaid küsimusi - olgu siis tasu suurendades või vähendades, muu töötulu saamise piiranguid seades või kaotades -, satuksid riigikogu liikmed paratamatult huvide konflikti,» põhjendas president otsust palkade külmutamise seadus välja kuulutamata jätta.