Kõrghariduse kättesaadavus võib halveneda

Foto: Peeter Langovits

Kuigi eelarvekäärid lõikavad kõige rohkem riigiasutustelt, ei jää puutumata ükski riigi rahastatud valdkond. Väheneb nii kõrghariduse kui ka erihoolekande rahastamine.

Kaotavad kõik. Ligi 1,49 miljardi kroonine tegevuskulude kärbe tähendab peaaegu kümneprotsendilist kokkuhoidu nii kultuuri, hariduse kui ka sotsiaalvaldkonna jaoks.

Seejuures võetakse märkimisväärselt kopsakas summa kõrghariduse arvelt. Nimelt vähendatakse üliõpilaste riikliku tellimuse raha 92 miljoni krooni võrra.

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul võib selline otsus tähendada ülikoolide jaoks kas õppekohtade vähenemist või õppija suuremat omafinantseeringut.

«Meie jaoks on oluline, et kohtade arvu ei puudutaks, sest kõrgharidus peab olema kättesaadav ka praegustes tingimustes,» ütles Raud. «Kui väheneb kohtade arv, väheneb ka nende hulk, kes endale tasulist haridust saavad lubada.»

Raua hinnangul on praegu siiski suurim mure, et kärped ei hakkaks mõjutama hariduse kvaliteeti, sest see võib omakorda raskendada kriisist väljatulekut.

Samas ei pidanud Tartu Ülikooli rektor Alar Karis mõistlikuks suurendada riikliku tellimuse vähenedes tasuliste õppekohtade arvu. «Praegune kriis puudutab iga isikut ja noortel inimestel seda ressurssi täna enam ei ole,» lausus Karis.

Karise sõnul pole praeguseks veel läbi vaadatud, kust ülikool kokku hoidma hakkab, kuid ees on rasked valikud. «Kõrghariduse rahastamine on meil ühe tudengi kohta paljude võrdlusriikide seas peaaegu viimane,» lisas ta. Rumeenia on küll veel tagapool.

Teine tugev tagasilöök ülikoolidele on 2,4 miljoni kroonine kärbe raamatukogudele. «Mitmed raamatud jäävad ostmata ja raamatukogud pole edaspidi enam parimal võimalikul tasemel,» võttis Raud otsuse mõju kokku.

Sama saatust jagavad rahvaraamatukogudki ning rahvusraamatukogu, mis juba suvel koondas mitukümmend inimest ja lühendas rahanappuse tõttu lahtiolekuaegu, kaotab veelgi.

Kuigi valitsuskoalitsioon käis välja, et laste arvelt raha kokku ei hoita ning säilitatakse nii emapalk kui ka lastetoetused, kaotavad tegelikult väiksemadki.

Koolid seab raskesse olukorda koolitoidule ja -piimale antavate toetuste vähendamine. Seejuures võivad väheneda õpetajate endi aastaid visalt kasvanud palgad.

Puutumata ei jää ka väetid. Erihoolekande teenused, mis on niikuinii alatasa alarahastatud, loovutavad 16,7 miljonit krooni.

Tartu puuetega inimeste koja tegevjuht Senta Michelson pidas erihoolekande teenuste kärpimist taunimisväärseks.

«Vähendada tuleks sealt, kust on vähendada, sest igasugune kärpimine kõige nõrgematelt ja väiksema sissetulekuga inimestelt on liig mis liig,» ütles Michelson.

Erihoolekande teenused on tema sõnul Eestis niigi pidevalt alarahastatud ning samal tasemel tasustatud.