Eelarvekärbe ajab võimuliidu ametnike palkade kallale

Reformierakonna aseesimees ja parlamendifraktsiooni esimees Keit Pentus Tallinnas Toompeal Stenbocki maja ees enne laupäevast koalitsiooninõukogu istungit, kus võeti arutlusele kaitsekulude kärpimine. Foto: Peeter Langovits

Nädalavahetusel riigieelarve kärpimise kava koostanud koalitsiooniparteid jõudsid kokkuleppele riigiametnike palkade alandamises.

«Teatud kujul palga vähendamine on alati parem variant kui üldse töökoha kaotamine,» kommenteeris kärpeplaani Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Postimehe andmeil on kõik kolm valitsusparteid ühel meelel, et riigiametnike palku tuleb tänavu vähendada 10–15 protsendi võrra. Kindlad kaotajad oleksid seejuures ministeeriumide ametnikud.

Kas minnakse ka õpetajate, politseinike ja tuletõrjujate sissetulekute kallale, pole veel otsustatud. «Kokkuvõttes on ministeeriumides töötavaid ametnikke palju vähem kui politseinikke, tuletõrjujaid ja õpetajaid,» vaagis peasekretär Michal kärbetest saadavat kokkuhoidu.

Ka Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna kinnitas, et avaliku sektori palgakulu tuleb kriitiliselt üle vaadata. «Ettepanek palgakulusid vähendada ei jää kindlasti puutumata,» ütles Tsahkna.

Koalitsiooni ideed hoida kokku tuhandete ametnike pealt toetab ka parlamendi suurim opositsioonipartei Keskerakond. «Meie arvates on ministeeriumiametnike palgakärbe igati mõistlik, küsimus on, et koos sellega ei mindaks ka õpetajate, politseinike ja tuletõrjujate kallale,» ütles erakonna peasekretär Priit Toobal.

Tänavuse veidi alla saja miljardi krooni suurusest riigieelarvest tuleb kiiresti maha võtta kaheksa miljardit. Laupäeval jõudsid nõu pidanud valitsus­erakonnad kokkuleppele kuue miljardi kärpimises.

Eile õhtul istuti maha, et kokku leppida ka ülejäänud kahe miljardi osas. Selleks oli kohale kutsutud kaitseminister Jaak Aaviksoo, kelle valitsusala laupäevased arutelud ei puudutanud. Riigi kaitsekulude vähendamine on igati loogiline, arvestades, et need sõltuvad sisemajanduse kogutoodangust.

Kust täpselt kokku hoida kavatsetakse, selgub täna, kui nädalavahetusel koostatud kärbete kava esitatakse valitsusele. Otsustada tuleb ka küsimus, mis saab 1. aprilliks plaanitud ja riigile 2,3 miljardit krooni maksma minevast pensionitõusust.

«Eks iga keerulise protsessi lõpp ole alati kõige raskem, nii on ilmselt ka selle viimase kümne protsendiga kärbetest,» ennustas IRLi peasekretär Tsahkna eile õhtuks pingelist vaidlust.