/nginx/o/2009/01/23/122282t1h40b1.jpg)
Mille poolest erinevad vihkamist õhutavad üleskutsed «juudid ahju» ja «peded ahju»? Selle poolest, et ühel juhul hakkab politsei õhutajat välja selgitama, teisel juhul mitte. Homoviha vastu võitlemiseks pöördub Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
2005. aasta augustis sündis pretsedent – Tallinna linnakohus karistas toona 22-aastast noormeest 3000-kroonise rahatrahviga, tunnistades tema netikommentaaris ilmunud sõnapaari «juudid ahju» esmakordselt sotsiaalset vaenu õhutavaks.
MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu (SEKÜ) juht jurist Reimo Mets on aastaid lugenud internetikommentaaridest seksuaalvähemuste suhtes vägivaldseid ja vihkamist täis üleskutseid à la «peded ahju!» ning leidis, et viha külvamine on läinud üle igasuguse piiri.
«Vihkamist täis kommentaaridele lisab võimu avaliku elu tegelaste, näiteks Peeter Mardna seisukoht, et homod on haiged. Antakse halvustavat teavet ja tegelikult eksitatakse rahvast,» ütles Mets.
SEKÜ leidis, et kui juute vaenava kommentaari peale hakkas politsei tegutsema, siis peaks see nii olema ka teisi sotsiaalgruppe vihkavate avalduste puhul, ja esitas politseile avalduse sama paragrahvi alusel.
Politsei asja menetlusse ei võtnud. «Täpselt sama karistusseadustiku paragrahvi alusel mõisteti üks inimene süüdi, aga sama sisuga teist juhtumit menetlusse ei võeta,» tõdes Mets, lisades, et seega ei taga riik tegelikult seaduse täitmist.
Väärteomenetluse seadustik annab politsei keelduva vastuse järel võimaluse pöörduda politseiameti juhi, peadirektori ja viimase sammuna maakohtu poole. Maakohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Seega ei jäänudki SEKÜ-l muud üle kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
«Avaldus on ainulaadne, sest praegu pole Euroopa Inimõiguste Kohtus ühtegi asja, mis puudutaks vihakuritegusid. See on esimene, mis üldse maailmas tehakse,» tõdes Mets.
Ametlikuks avalduse esitamise tähtajaks on 21. veebruar, avaldus läheb pärast inglise keelde tõlkimist teele veebruari esimesel nädalal. Sisu on lihtne – kahe sotsiaalse grupi diskrimineerimine ja vaenu õhutamine ehk vihavägivald.
«Miks meil leitakse, et juudid on olulisemad ja kaitsmist vajavamad kui homoseksuaalid?» küsis Mets, kelle sõnul on tekitatud olukord, kus riik diskrimineerib kaht ühiskonna sotsiaalset gruppi, ja seda täiesti seaduslikult.
Eesti on liitunud inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga ja SEKÜ leiab, et inimõiguste punkte on Eestis rikutud.
«Näis, mida Euroopa Inimõiguste Kohus leiab, tulemust ei saa ennustada. Samas, kaotada pole meil midagi, sest lootus jääb, et valitsus hakkab ükskord aru saama, et seadusi tuleb ka täita, mitte ainult vorpida,» sõnas Mets.
Usuks, et asi positiivselt laheneb, on aga alust, sest läinud aasta 8. detsembril mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus samalaadses juhtumis süüdi Soome riigi. Nimelt postitas üks internetikommentaator vaenu õhutava kommentaari ja kannataja kaebas asja kohtusse.
Kuna interneti IP-aadressid aja jooksul aeguvad ja Soome politsei ei suutnud vaenaja tegevust tõestada, siis mõisteti Soome süüdi, kuna riik ei olnud võtnud kasutusele meetmeid, tagamaks seaduse tegelikku toimet ehk positiivseid meetmeid.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)