/nginx/o/2009/01/09/115487t1h2301.jpg)
Jõgeva maavanem Aivar Kokk on kohalike seas nelja aasta jooksul saavutanud peaaegu et jumala staatuse, kelle nime ei tohi ilmaasjata suhu võtta. Inimeste seas nii esiheliloojana kui ka kirjanikuna tuntud maavanema ambitsioonidel ja ideedel ei paista lõppu olevat ega tulevat.
Kas Kokka ümbritseb just oreool, seda Jõgeva linnaraamatukogu direktor Sirje Narits öelda ei julgenud. Küll aga ei tulnud kiidulaulul lõppu, kui maavanema nime mainida.
Vooruste nimekiri, mille tõttu meest Jõgevamaal ülistatakse, tundus Naritsa sõnu kuulates olevat lõputu. «Ta on mees rahva hulgast,» iseloomustas naine.
Peipsi peal korraldatav uisumaraton, tänuhommikusöögid ja pikad jutuajamised pensionäridega. Ka on Kokk kokamütsi pähe tõmmanud ja toitu jaganud. Samuti mängib rahvamees kitarri, mille ta Naritsa sõnul inimestega kohtuma minnes kaasa võtab.
Ka raamatukogu teiste töötajate jutuvadal maavanemast ei olnud lõppu. «Ta jõuab igale poole ja märkab kõiki inimesi,» rääkis raamatukoguhoidja Meeri Remmelg.
Naine meenutas õhinal, kuidas Kokk aitas kord lasteaias lõhkenud veetoru üles otsida. Nimelt olevat mees võtnud kuuldeaparaadi ja surunud kõrva vastu põrandat. Seda selleks, et teada saada, kust täpselt see toru siis katki on.
«Hästi nupukas, tark ja hea inimeste tundja,» rääkisid raamatukogu naised põskede õhetades oma maavanemast.
Et raamatukogutöötajad üle maakonna oma maavanemast lugu peavad ja teda austavad, selle tõestuseks anti Kokale «Sõber Ida» nimeline raamatukogutöötajate tunnustusauhind. Ida-nimelised auhinnad on Jõgevamaal sama tähtsad kui filmimaailmas Oscarid.
Maavanemat austavad töötajad lausa sedavõrd, et kui teistele välja antud Ida-nimelistele auhindadele oli nominente mitu, siis «Sõber Ida» tiitlile oli maavanem ühehäälselt ainus kandidaat.
Küsides raamatukogus lehte lugenud pensionär Evi Tähelt, mis mees maavanem on, ei suutnud ka tema oma ülevoolavaid tundeid vaka all hoida. «Üks väga tore mees on,» rääkis ta alustuseks.
«Nii tore rahvamees, teeb nalja ja mängib pilligi,» jätkas Täht õhinal. «Ta on mulle tuttav inimene, kohtume tihtipeale pensionäride ringides ja alati on tal kommikott või tort näpus.» Kui küsitud, miks just tort, siis selle peale olevat Kokk vastanud, et ta ju ongi kokk.
Tõepoolest, Kokk ei ole ainult pillimees ja parim raamatukogusõber, vaid ka lasteasutustele mõeldud kokaraamatu autor, mille Jõgeva maavalitsus eesotsas maavanemaga andis välja 2007. aasta lõpus.
«Peaaegu oleks meelest läinud, ta ju helistab meile alati, kui meil kellelgi siin sünnipäev on,» ahhetasid raamatukogu naised. «Siis, kui ta ise sünnipäevale kohale tulla ei saa,» lisas raamatukoguhoidja Sirje Ütt.
Linnarahva kirjeldustes juba müütilise kangelase mõõtmeid võtva maavanema kohta ei õnnestunud laitvaid sõnu kuulda ka linna peal. «Tubli mees on,» hüüdsid kolm meest pargipingilt, sigarett ühes ja õllepudel teises käes.
«Kuigi kokku puutunud ma temaga ei ole, jätab ta sümpaatse mulje,» iseloomustas Kokka Jõgeva haiglas hooldajana töötav Svetlana Puzõrjova. «Tõeline džentelmen, avab uksi ja alati teretab,» lisas naine.
Nii kohalike kui ka maavanema juttu kuulates tuli meelde Valgevene president Aleksandr Lukašenka ja tema rahvalikud teod.
Nii nagu Lukašenka on end esitlenud kui Valgevene riigi loojat ja ülistanud oma tegusid, jäi Kokagi jutust mulje, et just tema on Jõgevamaale elu sisse puhunud. Siiski: Kokk jäi enda kohta kiidusõnu lausuvast Lukašenkast kraadi võrra tagasihoidlikumaks.
Edeva siidist roosa lipsu ja krobelisest nahast peeneotsaliste musta värvi kingadega Kokk meenutas pingviinipoeg Lolo multifilmist pingviinikese vanaisa. Rahva lemmiku vuntsid on korrektselt piiratud ja käitumine väljapeetud.
Millega siis maavanem oma rahva südame on võitnud, seda ta täpselt öelda ei osanudki. Küll aga oli ta küsimusest meelitatud.
«Ehk on inimestele jäänud meelde ajanäitaja maavalitsuse hoone seina peal ja ehk ka gaasitrass,» rääkis Kokk.
Kell on Jõgeval tõesti uhke ja maakonna vapiga kaunistatud värviline ajanäitaja hakkab juba kaugelt silma. Iga veerand tunni tagant ka kõrva, kui kell maavanema loodud viisijuppe mängib.
Kuigi rahva hulgas on Kokk tuntud ka kui esihelilooja, siis seda tiitlit mees enda sõnul kuulnud ei olnud. «Ma seda kitarripinistamist mängimiseks küll ei pea,» oli Kokk oma kiitmisega ettevaatlik ja lisas, et elus ei ole ta tundigi nooti õppinud.
Küll jõudis ta pooletunnise jutuajamise jooksul rääkida oma kirjastamise projektidest ja juba ilmunud raamatud laua peale ritta sättida. Enamik köiteid on seotud rahvuseeposega Kalevipoeg, sest selle peategelase kangelasteod on Koka sõnul just Jõgevamaaga seotud.
Nüüd plaanib maavanem Peipsi järve kaldale sadama ehitada ja ka maakonnasisese Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi vedamine on lõpusirgel. «Traadita interneti levik on ka meie maakonnast alguse saanud,» rääkis Kokk uhkelt.
Maavanema ambitsioonidest annab aimu ka see, et maakondadest on Jõgevamaal ainukesena pealinnas oma esindus, mida kohalikud kutsuvad saatkonnaks.
«Eks see mingil määral luksus ole,» rääkis Kokk Tallinnas vanalinnas Nunne tänaval asuvast saatkonnast. «Ent kui kokkusaamistel külalisi ise võõrustada, on läbirääkimised alati tulemusrikkamad,» selgitas ta luksuse põhjust.
Uus spordihoone, valgustatud suusarajad, ujula ja slaalomimägi – maavanema lennukatel ideedel ja ambitsioonidel ei paistnud tõepoolest lõppu olevat. «Me oleme ju mandri keskpunkt,» rääkis Kokk.
Kommentaar
Siim-Valmar Kiisler
regionaalminister
Tööasjadega maavanem Aivar Kokal jama ei ole olnud ja valitsuses on tal töö tehtud. Kui ta jõuab selle kõrvalt veel muidu aktiivne olla ja kõigega tegeleda, siis lasku aga käia. Eks igal pool ole erinevaid arvamusi, aga ma arvan, et aktiivse olekuga ongi ta rahva südamed võitnud. Minule on tema tegevuse juures positiivselt silma jäänud, et ta hoolib maakonna ettevõtlusest, käib ettevõtjatega läbi ja uurib nende vajadusi.
• Maavanem kui helilooja: 2006. aasta detsembris sai Jõgeva linn ajanäitaja, mis iga veerandtunni tagant maavanem Aivar Koka loodud laulukesi mängib.
• Maavanem kui kirjastaja: «Ma olen võtnud südameasjaks anda igal aastal välja vähemalt üks raamat, mis räägib meist, jõgevamaalastest, Kalevipoja tegude maalt.»
• Maavanem kui kokk: lasteasutuste kokaraamat valmis Jõgeva maavalitsuse eestvedamisel ning koostöös Jõgevamaa toitumisspetsialistidega.
• Maavanem kui pedagoog: Kokk andis 2007. aastal Jõgevamaa kõikidele esimeste klasside õpilastele esimese õppeveerandi lõpus koolitunni Palamusel.
• Maavanem kui sõber: detsembris anti Kokale üksmeelselt raamatukogutöötajate tunnustusauhind «Sõber Ida». Kui teiste kategooriate puhul oli nominente mitu, siis «Sõber Ida» saaja kandidaate oligi ainult üks.