Suurenenud trahve peavad kartma ainult liiklushuligaanid

Foto: Pm

Seni korralikult liigelnud ja tulevikus näiteks inimliku eksimuse tõttu eeskirja rikkunud juhid ei pea aasta lõpus märkimisväärselt suurenenud trahve kartma, lubab politseiamet.

«Uued trahvimäärad annavad meile küll võimaluse teha rohkem trahve, kuid tavalise inimese puhul arvestatakse endiselt ennekõike ikka tema varasemat liikluskuulekust, toimunud liiklusrikkumist ja kahetsust,» rääkis politseiameti ülemkomissar Margus Kotter.

Tema sõnul pole inimlikult mõtet määrata näiteks hiljuti töötuks jäänud isikule maksimumkaristust. Muidugi on ka selliseid tegusid, mille puhul ei sobi määrata karistust alla maksimaalse trahvimäära keskmist summat.

Nendeks on Kotteri sõnul purjuspäi autojuhtimine ja sõidukiiruse ületamine rohkem kui 40 km/h võrra. «Oluline on, et nüüd tekkis meil õigus teatud rikkumiste puhul juhiluba ära võtta,» lausus ülemkomissar. «Mõne inimese puhul rahatrahvid ei mõju.»

Samal seisukohal on liikluseeskirja rikkujaid kohtus riigi vastu esindav liiklusjurist Indrek Sirk. Tema sõnul on uute trahvimäärade puhul tähtis, et miinimummäärad jäid samaks. «Seetõttu arvan ma, et liikluses harva eksivale inimesele ei tähenda see muudatus midagi,» ütles Sirk. «Eelkõige on see tõus mõeldud selleks, et mõjutada saririkkujaid.»

Riigi kukrut ei kosuta

Ülemkomissar Kotteri sõnul ei üllata neid, et inimesed kipuvad trahvimäärade tõstmist tõlgendama varjatud katsena leida lisaraha kiratsevasse riigieelarvesse. «Üldise majanduslanguse ajal võibki selliseid jutte eeldada,» ütles Kotter.

«Ent fakt on, et meie pole saatnud ühtegi prefektuuri normi, et tulevikus peab tegema nii ja nii palju protokolle.»

Liiklusjurist Sirgi arvates ei tohiks maksimummäärade tõus riigi kukrut kuigivõrd kosutada, sest inimesi, kes edaspidi nende järgi karistatud saavad, on suhteliselt vähe.

«Seda enam, et liiklusrikkumiste keskmised karistusmäärad ei tõusnud isegi pärast seda, kui politseiameti toonane peadirektor Raivo Aeg saatis mullu mais laiali trahvide soovitusliku hinnakirja,» ütles Sirk.

Sõidetakse ettevaatlikumalt

Ta toonitas veel kord, et keskmine autojuht ei peaks praegu üldse muretsema, seda muidugi eeldusel, et politsei nüüd uut «hinnakirja» koostama ei hakka.

Ülemkomissar Kotteri väitel näitab nende rohkem kui aasta aega kestnud sõda liiklushuligaanidega esimesi edumärke. Lisaks sellele, et aasta jooksul liikluses hukkunute ja vigastada saanute üldarv märkimisväärselt vähenes, on hakanud vahele jääma vähem rikkujaid.

«Kuigi meie liiklusjärelevalvele panustatud töötundide arv on sama, mis pool aastat tagasi, on viimasel ajal vähenenud nii joobes juhtimiste kui kiiruseületamiste eest vormistatud protokollide arv,» ütles Kotter.

Liiklusjurist Sirgi sõnul näitab see, et autojuhid on vahelejäämise hirmus korralikumaks muutunud. «Mis omakorda on väga hea, sest hirm vahele jääda peab alati olema.»

Postimees.ee lugejate arvamused
uutest trahvidest

Viisakas oleks trahvid väiksemaks tagasi tuua, kui majanduskriis läbi. Siis saab raha juba majandustegevusest.

aus mees

Kuni 20 km/h võrra kiiruse ületamise eest tõusis trahv 3 korda. 20 km/h – 40 km/h võrra kiiruse ületamise eest tõusis 2 korda, üle 40 km/h võrra jäi trahv samaks.

Heh!

Üle 40 km/h kiiruseületajaid polnud piisavalt, et eelarvet parandada, kuni 20 km/h aga küll. Nüüd vaja nii teha, et iga mats, kes 5 km/h kiirust ületab, saab 1800 krooni riigile annetada. Ohutus, muide, on toodud peamiseks põhjuseks, kuigi suurimad ületused tehakse just ajutiste 30 km/h piirangute mõjupiirkonnas. Sõidad maanteel 35 km/h ja ohustad sellega ennast ja teisi liiklejaid, muig...

Nero

Oli ju nii, et trahve planeeriti 365 milj aastas ehk 1 milj päevas, jah, saadi vist aru, et lagi on käes ja sellise tempoga normi ei täida. Uus idee trahve tõsta aga täidab edukalt ehk?

aiks

Probleem algab politseist, seadus võib ju olla. Näited sõpruskonnast lähinädalatel – öösel kell 4 inimtühjal Peterburi maanteel 50 alas kiirus 62 km/h (trahv), puudu tõkiskingad (trahv), öösel kell 3 Taba­salu mäel 50 alas kiirus 64 (trahv), Lasnamäe kanalis 70 alas öösel umbes kell 5 kiirus 82 (trahv)... Näiteid palju.

Samas sõidan väga palju öises linnas ja näen, mis tegelikult seal toimub, kuid siis pole politseid kuskil. Selline n-ö politsei paneb end vihkama ja kartma, aga mitte mingil juhul austama, nagu tegelikult olema peaks. Raisk, tegemist on maksuameti väesalga, mitte politseiga.

volli

Kui liikumispuudega autojuht sõidab maanteel tähelepanematusest 70 alasse 90ga sisse, siis peab ta maksma terve oma kuu sissetuleku või loobuma juhtimisõigusest. Seega võib kohe ennast üles puua. Mõnekümnetuhandelise palgaga pole see aga endiselt mingi probleem.

Millal meil juba seotakse trahvide suurus sissetulekuga, nagu mitmel pool Euroopas tavaks?

matsu