Haapsalus vahetult enne õppeaasta algust toime pandud koolinoorte jõhkra kolmikpussitamise uurimise tulemusena said karistada hoopis esialgsed «ohvrid».
Kiusajad said palgaks noahaavad ja karistuse
On 2. september 2008, kui ajaleht Lääne Elu annab teada rahulikus Haapsalu linnas toime pandud veretööst. Selle muudab eriti jahmatavaks ja šokeerivaks asjaolu, et nii pussitaja kui torkehaavu saanud on ea poolest alles lapsed.
Mis ometi juhtus, et 18-aastane noormees ründas ööl vastu 30. augustit mere ääres muulil noaga kolme teist poissi, kel vanuseks 14, 17 ja 18 eluaastat, ei oska ajaleht kindlalt väita.
Täielik kannapööre
Uurimisasutused kommentaare ei jaga – sündmused ja põhjused pole veel neilegi selged. Küll aga tsiteerib leht üht noori tundvat anonüümset allikat, kelle väitel sai sellise verise lõpu lugu, mis ehk võrreldav skandaalse menufilmi «Klass» süžeega.
Lääne ringkonnaprokuratuur alustab juhtunu osas kriminaalmenetlust. 17-aastane Peeter* lebab Läänemaa haigla intensiivraviosakonnas, toibudes operatsioonist. Kaheksa sentimeetri pikkune noatera möödus napilt tema südamest, ta võib tähistada oma teist sünnipäeva.
14-aastane Toomas ja 18-aastane Meelis pääsevad pärast esmaabi kodusele ravile, nende haavad ei ole rasked.
Väike Haapsalu sumiseb ärevalt ja otsib selgitust. Üsna sageli viitavad kohalikud «teadjad» ka n-ö koolikiusamisele ja selle tagajärgedele. Prokuratuur kommentaare ei jaga ning tegeleb uurimisega.
Detsembri lõpus paneb Lääne ringkonnaprokurör Agnes Ollema juhtunule viimaks punkti. Õigupoolest juba teise punkti, sest ilmnenud asjaolud andsid vahepeal põhjust lõpetada esimene kriminaalmenetlus ning alustada teist. Seda aga hoopis «ohvrite» osas, kes kaugeltki puhasteks poisteks ei osutunud.
Tulemus – uurimine selgitas, et kolme poissi pussitanud Juhan tegutses hädakaitse seisundis. Tema osas kriminaalmenetlus lõpetati.
Oma jultumuse ja jõhkruse eest tuleb maksta aga kahel noahoope saanud poisil. Üks neist peab tegema hulga üldkasulikku tööd, teise vanematel tuli kergendada riigi kasuks rahakotti.
Mis siis tol augustiööl õigupoolest juhtus?
Jääb ilmselt vanemate südametunnistusele, miks veetsid veel pärast kella kolme öösel muulil aega kuus noort inimest, kellest enamik alaealised, nende seas ka üks tüdruk. Kained olid noortest vaid tütarlaps ja Juhaniga kaasas olnud sõber.
«Juhan möödus koos sõbraga muulil kolmest noormehest, kes hakkasid huligaansetel ajenditel Juhani kallal norima,» refereerib prokurör Ollema selgunud asjaolusid.
«Noortekambast enamik oli joobes, nad käitusid väljakutsuvalt ja ründasid Juhanit,» selgub edasi. «Juhan tõugati muulilt alla, ta kukkus selili kividele. Muulist üles ronides hoiatas ta kolmikut, et hoidku nad eemale, tal on nuga.»
Prokuröri sõnul ei hoolinud räuskav noortekamp hoiatustest ning ründas Juhanit uuesti, mille peale see lõpuks taskunoa käiku lasi. «Juhan tekitas raske tervisekahjustuse end kaitstes hädakaitsepiire ületamata,» nendib Ollema.
Mis puudutab koolikiusamist, siis seda ei oska prokurör vaatamata Haapsalus levivatele juttudele kinnitada. «Mitte ühegi isiku ütlustest ei tulnud välja, et Juhan oleks pikka aega samade noormeeste poolt kiusatud ja pussitamine oligi nüüd loo tulem,» nendib Ollema.
Soovib kõik unustada
Juhan ise juhtunust rääkida ei soovi. Tema ema sõnul elab noormees kõike raskelt üle ja soovib seda unustada. Pikaajalise kiusamise väite kohta märgib ema, et «sellisel määral seda küll ei olnud», nagu Lääne Elu anonüümne allikas lehele jutustas. Täpsemaid selgitusi jagamast ema keeldub.
«Õpetuseks vanematele tahaks öelda, et oma last tuleb kontrollida,» märgib Juhani ema. «Ma olen küll kontrollinud, aga see kontroll oleks pidanud suurem olema.»
Prokurör Ollema kokkuvõte loost on lühike ja tabav. «Alkohol on tarkade jook,» resümeerib ta.
* Poiste nimed artiklis on muudetud. Postimehele on noormeeste nimed teada.