/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106313t1hb735.jpg)
Ettevõtja Rein Kilk püüdis maa-ameti juhi Kalev Kanguri abiga välja rääkida suurt riigile kuuluvat krunti Tallinna külje all. Looduskaitsemaade vahetuse vaeva eest lubas ta tasuda rahaga ja tehingu kulud katta.
Maadevahetajate ree peale üritas hüpata ka Rein Kilk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütle, kas sul ei ole mõnda sihukest asja, kes nagu teenust teeks, et ma laseks füüri välja?» küsis Kilk. «Kas sa tead mõnda firmat, räägin talle ära, et davai, võta sihuke asi ja cash ja kogu lugu ja et oleks tehtud ja kõik, eks ole.»
«Ma pean mõtlema,» vastas Kangur.
Postimehe käsutuses on Kalev Kanguri ja Rein Kilgi vestluse salvestise üleskirjutus. Jutuajamine toimus juulis 2006. Sealt pärineb dialoogikatke.
Taustaks nii palju, et enam kui aasta aega oli teada, et valitud ärimehed saavad riigiga vahetada looduskaitse piirangutega krunte riigile kuuluvate kinnistute vastu linnades.
Kinnisvarabuumi tõttu maksid ehituskrundid head hinda. Kanguri vahistamiseni ja altkäemaksu võtmise kahtlustuseni jäi siis pisut enam kui kaks kuud. «Füüri välja laskma» tähendab ärimeeste keeles «raha andma».
Looduskaitsemaade vahetuste skandaali pärast on üks minister tagasi astunud, Baltimaade suurim ehitusfirma Merko jaganud end kaheks ning hulk poliitikuid ja ärimehi ootab altkäemaksu kahtlustusega kohtuistungit. Samas selgub, et kahtlusalused polnud ainsad ettevõtjad, kes püüdsid maadevahetusega kasu lõigata.
Maadevahetuse asjas suurettevõtja Toomas Annust kaitsev advokaat Leon Glikman märkis, et prokuratuur on kahtlustusi esitades tegutsenud valikuliselt. Osa maadevahetusi on ebaseaduslikud, osa aga mitte.
«Praegu on kohatu näpuga kellelegi näidata, ma ei taha ka enne kohut materjale kommenteerida,» lausus Glikman. «Aga me saame tõestada, et mõned ärimehed said kiiremini ja rohkem vahetada kinnistuid kui Merko.»
Teenuse all mõtles Kilk seda, et Kangur otsiks mõne firma, kel oleks looduskaitsemaad olemas ja kes saaks neid vahetada Kilgile sobiva krundi vastu.
«Aga kaua see asi aega võib võtta,» jätkas Kilk mõni aeg hiljem Kanguri pinnimist.
«Ütleme, et alla poole aasta ma ei julge kuidagi ennustada, sest sellisel juhul peaks keegi juba pakiga valmis olema, kui kiiremini tahab saada,» vastas Kangur.
Edasi läheb jutt sellele, kas Kilgile sobiks maatükk Jõelähtme vallas. Maatükk, mida Kangur on juba korra Kilgile näidanud, Jõelähtme vallas Jägala jõe ääres, mitte kaugel Kalevi pataljonist.
Kilk kinnitas oma huvi sajahektarilise maatüki vastu.
«Seal on päris ilusad detailid, teeks tõesti mingi väga ilusa asja,» rääkis Kilk. «Mina olen ju kange arendaja. Tahaks teha mingeid kihvte asju. Ma olen küll teinud neid vanu asju, uusi asju olen praktiliselt vähe teinud.»
Siis lisas Kilk, et ühe uue asja tegi ta Kangurile Tallinnas. Jääb selgusetuks, mida Kilk silmas pidas.
Kangur selgitas ka Kilgile, kuidas saavad ärimehed riigiga krunte vahetades kasumit.
«Ütle, on seal ikka, tekib reaalne vahe, et ei oleks nihukest asja, et ma ostan krundi turuhinnaga?» uuris Kilk.
«Tekib, tekib,» vastas Kangur. «Küsimus on selles, et kuna toimub [vahetatavate kinnistute] nii-öelda erakorraline hindamine, kus ei minda enampakkumise hinna peale.»
Kangur jätkas, et maavahetaja õige kasum tekib pärast õige planeeringu kehtestamist.
Kõige tipuks kordab Kilk Kangurile taas, et kõik teened saavad sularahaga makstud, ilusate silmade eest ei oota ta mingeid teeneid.
«Avalik teenus on niisuguse pisikese aknaga veebis,» lausus Kangur. «Ma teen oma trükiseadmete peal värvilise väljatrüki, mis ilusama pildi annab kui see, mille ise võid välja printida.»
Postimees küsis Kilgilt eile kommentaari asja kohta. Kilk eitas oma soovi looduskaitsemaid vahetada.
«Mul ei ole kunagi huvi olnud midagi vahetada, ei otse ega kellegi kaudu. Mul ei ole ega pole olnud ühtegi maatükki, mida vahetada,» ütles Kilk Postimehele eile. «Ühe korra olen Kalev Kanguri käest küsinud, kuidas see asi käib. Mind huvitas see põhimõtteliselt. Mul ei ole olnud ka ühtegi maatükki, mida tahta.»
Kilk ütles, et vestluses Kanguriga rääkis viimane talle, et maadevahetus on vahetajale kahjulik, sest maid hinnatakse turuhinna alusel. «Just Kalev Kangur selgitas mulle, et ei tule kasumit,» ütles Kilk.
«Jõelähtme vallas ei ole mind mitte keegi mitte kunagi näinud,» jätkas Kilk eitamist.
Riigiprokurör Margus Kurm märkis, et maadevahetuse kriminaalmenetluse raames on kontrollitud Postimehe viidatud Kilgi ja Kanguri vestluse episoodi.
«Altkäemaksu andmise kahtlustus esitati isikutele, kelle suhtes meie hinnangul õnnestus koguda piisavalt tõendeid,» kinnitas Kurm. «Kaitsepolitsei ja prokuratuur ei uurinud maade vahetamist, vaid uuris altkäemaksu võtmist konkreetsete maadevahetuse tehingute läbiviimisel.»