«Teeme ära!» käigus koristatud prügist sai tüliõun

Harku karjääri jalamil võis veel eile näha, milliseid leide suvise prügikoristuskampaania käigus loodusest kokku koguti, sest rämpsukuhi vedeles muutumatul kujul samas kohas. Foto: Priit Simson

«Teeme ära!» kampaaniaga kogutud prügi laiutab endiselt metsades ja lagendikel,   jäätmekäitlusfirma ja keskkonnaministeerium veeretavad aga kohustust kui kuuma kartulit teineteise õlgadele.

Möödas on rohkem kui pool aastat suure hurraaga alustatud kampaaniast «Teeme ära!», ent  näiteks nii Harjumaal Harku vallas kui ka Tartus Raadi lennuväljal ootab prügi siiamaani sorteerimist ja käitlemist.

Harku karjääri jalamil laiutaval hiiglaslikul prügikogumise kohal suunab «Teeme ära!» kampaania silt veel praegugi rämpsu juurde. Ent see, mida seal eile näha ei saanud, oli prügikäitlemine. Vaid vares kraaksus üksiku kase otsas.

«Ma söön oma mütsi ära, kui see prügihunnik on sealt nüüdseks koristatud,» ütles ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg. Mehe peakate jäi siiski alles, sest prügi laiutas endiselt suurel maa-alal.

Lepingu prügi käitlemiseks on keskkonnaministeerium ja «Teeme ära!» kampaania sõlminud prügikäitlemisfirma OÜ Utileekiga. Lõuna-Eesti piirkonna jäätmekäitluse eest vastutas algul OÜ Utileek Lõuna, ent kuna firma esitas oktoobri alguses pankrotiavalduse, on nüüd kohustused üle võtnud Utileek OÜ. 

Ragn-Sellsiga ei olevat Remmelgu sõnul kampaania lepingut sõlminud, sest nende pakutud hind osutus liiga kõrgeks. Kui Ragn-Sells oleks jäätmekäitlemise töö teinud ära hinnaga umbes 650 krooni tonn, siis Utileek pakkus hinnaks 500 krooni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmekäitlusosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb siis eeldada, et alates 2002. aastast tegutsenud firma teab, mis kohustused enda õlule võtab, ja saab enda pakutud hinnaga hakkama.

Endiselt aga on Eek seda meelt, et prügikoristamise kampaania oli oluline sündmus. «Eraldi rõhutan, et «Teeme ära!» tõi rambivalgusesse prügistamise teema – kui laiaulatuslik see tegelikult on,» rääkis ta.

Mehe sõnul on ta prügistamisest rääkides näinud palju mõistmatuid nägusid, et millest jutt käib. «Juba kampaania raames kaardistatud prügihunnikud näitasid, kui hull olukord meie riigis on,» ütles Eek ja lisas, et rämpsust kui suurest probleemist ei ole võimalik mööda vaadata.

Eeki hämmastas aga Utileeki arendusjuhi Märt Hohensee suhtumine prügikäitlemisse – nagu oleks see, et metsast ei tule prügi ilusti sorteeritult, olnud mehele ootamatu. «Kuidas ta seda nii lihtsameelselt uskus, see tuli mulle üllatusena,» ütles Eek.

Utileeki tegevjuhi Meelis Ligi sõnul võiks aga Eek neile seda ise öelda, sest tükk aega on nende partner ehk keskkonnaministeerium vaikinud. «Peeter Eegi põhikohus ongi olnud rahvast instrueerida, kuidas jäätmeid sorteerida,» ütles tegevjuht.

Millised tingimused ja kuupäevad prügi likvideerimiseks keskkonnaministeeriumi ja Utileeki vahel sõlmitud lepingus seisavad, seda Ligi ei avalikustanud, tuues põhjenduseks, et tegu on lepingulise suhtega. «Võin kinnitada seda, et töö igas sektoris käib ja eelsorteerimine hakkab läbi saama,» ütles Ligi.

Mees rõhutas, et tegu oli heategevusüritusega ja nii nad ka seda võtsid. Küsimusele, kas ürituse olemusest sõltus ka firma pakutud optimistlik hind, vastas Ligi jaatavalt. «See summa oli ka kvaliteediga seotud,» selgitas tegevjuht juurde.

Kvaliteedi all mõtles ta seda, kui hoolikalt olid jäätmed metsast tulles sorteeritud. Firma ei teeninud kampaaniaga kasumit, vaid kahjumit. Millise summani Utileeki kahju ulatub, seda Ligi öelda ei osanud.

Mees väitis, et siiani on Utileek pidanud tegema töid, mida nad tegelikult ei peaks üldse tegema. «Näiteks ohtlike jäätmete sorteerimine,» ütles Ligi.

Samas ütlesid nii Ligi kui arendusjuht Hohensee, et oleksid keskkonnaministeerium ja kampaania korraldajad võtnud vastu Eesti Jäätmeliidu hinnapakkumise, oleks kogu prügi ilma sorteerimata ühte auku sõitnud.

Küsimusele, kas mehed on suhelnud ka kampaania eestvedaja, aasta kodaniku tiitliga pärjatud Rainer Nõlvakuga, oli Ligi ja Hohensee vastus sarkastiline. «Õnnitlused talle aasta kodaniku tiitli puhul, eks nüüd on töö vist meie teha,» vastas Ligi.
------------------------------------------------
Utileek Lõuna inspektsiooni hambus

Keskkonnainspektsiooni lõuna regiooni juhtivinspektori Liana Trahvi sõnul on Utileek Lõuna OÜ vastu algatatud oktoobris menetlus seoses prügi ladestamisega Tartu endisel sõjaväelennuväljal, sest rämpsu on ladestatud väljapoole lubatud ala.

«Kui palju on prügi üle piiri läinud, seda praegu ei tea,» ütles Trahv, selgitades, et tegu on menetlusinfoga. Mis ajaks ja millistel tingimustel peab Utileek Lõuna prahi ära koristama, see on Trahvi sõnul samuti veel lahtine.

Kui firma kokkuleppest kinni ei pea ja praht ka tulevikus lennuväljal vedeleb, määratakse firmale kas sunniraha või kokkuleppe sundtäitmine. Küsimusele, millest Utileek Lõuna haldusrikkumine tingitud on, vastas Trahv, et tegu võib olla firma teadmatusega, kui suur neil prügiladestusala olla tohib. «Ja eks neil ole omavahelisi arusaamatusi ka keskkonnaministeeriumiga,» lisas ta. (PM)
------------------------------------------------
Arvamus
Rainer Nõlvak, «Teeme ära! 2008» kampaania eestvedaja ja aasta kodanik:

Kuna Utileek OÜ näol on tegu litsentseeritud firmaga, siis sõlmisime temaga lepingud. Samuti oli Utileek ainus firma, mis meile ka vajalikku rämpsusorteerimist pakkus. Kokkulepe oli, et septembriks saavad asjad korda, ja seda me ka heas usus lootsime.  Lõuna-Eestis prügikäitlemisega tegelenud Utileek Lõuna OÜ kohustused võttis minu teada üle Utileek OÜ. Seda on kinnitanud ka Eestimaa Looduse Fondi  juhatuse liige Jüri-Ott Salm.

Samas ei oleks ilma Utileekita kogu kampaania toiminud. Omalt poolt aitasid nad meid logistilise tegevusega, pannes sinna sisse meeletult oma aega. Me ei kujutanud ettegi, mida see endast kujutab. Näiteks kas või see, et nad käisid koolituspäevadel ja vedasid rämpsu oma kulu ja kirjadega. Ja seda tõepoolest ei ole lepingus kirjas.

Üks asi, millega nad võivad praegu hädas olla, on ohtlikud jäätmed, mida tuli ehk oodatust rohkem. Aga samas mitte drastiliselt. Teiselt poolt oleks võinud inimlikult mõelda, sest metsas sorteerisid prügi inimesed, kes ei jaganud ehk sortimisest midagi.

Nende sarkasm võib olla tingitud teatud kaitseseisundist ja mõistan neid, aga arvan, et Utileek tuli pigem meie hea tahtega kaasa ja ehk ei adunud oma ülesande suurust päris lõpuni välja. Nad võtsid ju endale ka reaalse rahalise kohustuse. Samas sai neile selle eest ka kõvasti makstud.