Võrguflirdist lapsega saab peagi kuritegu

Internet Foto: Caro / Scanpix

Justiitsministeerium hakkab lähikuudel välja töötama seaduseelnõu, mis võimaldaks internetis lapsi seksuaalse eesmärgiga ahvatleva täiskasvanu selle eest vastutusele võtta.

«Tere nunnuke! Kuidas läheb? Kas sa siis tuled minuga välja?» kirjutab ligi 40-aastane mees avalikus internetipunktis 13-aastasele tüdrukule. Tüdruk koos sõbrannaga istub mehest paari meetri kaugusel teise arvuti taga.

Nädal varem tegi mees tüdrukule komplimente ja küsis tema MSNi-aadressi (MSN on levinud suhtlusprogramm – toim). Nüüd kutsub mees tüdrukut kohtama. Iga päev laekub tüdruku telefoni ja suhtlusportaali Orkut kontole ridamisi sõnumeid. Mees ütleb end olevat lapse uus sõber.

Politsei saab praegu sellistel asjadel vaid silma peal hoida, ei enamat. Vestlus on väliselt süütu, sündsusetuid ettepanekuid ei ole tehtud, mees pole last puudutanudki, rääkimata tema seksuaalsest kuritarvitamisest. Veel.

Selge on ju ka see, et keskealise mehe suur huvi 13-aastase tütarlapse vastu ei ole normaalne. Kui tüdruk peaks temaga kohtuma minema, ei tea keegi, millega selline asi lõppeda võib. Siis aga saab politsei tegeleda karmi tagajärjega ning lapse psüühikasse jääb sügav jälg.

Just selliste olukordade puhuks hakkab justiitsministeerium uue aasta alguses välja töötama uut eelnõu. Eesmärk on lisada karistusseadustikku punkt, mis võimaldaks täiskasvanut vastutusele võtta ka interneti ja mobiilside vahendusel lapse seksuaalseks kuritarvitamiseks ettevalmistamise eest.

«Ettepanekule peavad järgnema konkreetsed teod, mis viivad kohtumiseni, näiteks toimepanija saabub kokkulepitud kohtumispaika,» selgitas vastutuselevõtu võimalusi justiitsministeeriumi nõunik Tuuli Ploom.

Selline seadusesäte ei ole Eesti võimude väljamõeldis ning on ingliskeelse nimetuse child grooming all tuntud paljudes Euroopa riikides.

Kuidas täpselt seadusesäte sõnastatakse, kuidas saab plaanitavat seksuaalkuritegu tõendada ning kuidas välistada, et uurimise alla ei satuks süütud inimesed, kes ekslikult last täiskasvanuks pidasid – need on asjaolud, mida ministeeriumi analüütikud hakkavad paika panema uue aasta alguses, võttes seejuures šnitti teiste riikide kogemustest.

Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse komissar Pille Alaver nentis, et sellist sätet oleks karistusseadustikku väga vaja. «Üha enam kahtlasi inimesi võtab lastega internetikeskkonnas ühendust, näidates nende vastu üles seksuaalset huvi,» rääkis Alaver. «Politseil on aga praeguses õiguslikus olukorras väga keeruline sellises «võrgutavas vestlusstaadiumis» sekkuda, sest puudub seadusesäte, mille alusel saaks tülitajat vastutusele võtta.»

Alaveri sõnul laekub lastekaitsetalitusele lapsevanematelt sageli teateid, et keegi tundmatu on lapsega internetis ühendust võtnud ning suhtlus on seksuaalse alatooniga.

Kuid politsei ei saa ainult jutu põhjal kriminaalmenetlust alustada. Kui sellised isikud tuvastatakse, õigustavad nad Alaveri sõnul end sõnadega «tegin eksperimenti», «tegin nalja» ja «mul ei olnudki tegelikult midagi plaanis».

«Oleme menetlenud seksuaalkuritegusid, kus ohvri ja pedofiili suhe on alguse saanud just kontaktist internetis. Lapsed ei ole tajunud ohtu, on meestega kohtunud ning neid on seejärel seksuaalselt väärkoheldud või siis on neid meelitatud end veebikaamera kaudu alasti eksponeerima,» rääkis Alaver.

Praegu on selliseid netikontaktist alguse saanud seksuaalkuritegude kriminaalasju Põhja politseiprefektuuris menetluses kolm.

Alaver rõhutas, et lapsi tuleb internetis valitsevate ohtude eest pidevalt hoiatada. «Selgitage, et nii nagu päriselus ei tohi võõraga kaasa minna, ei tohi ka internetiavarustes igaüht pimesi usaldada. Hoidke lastega usalduslikke suhteid ja julgustage neid oma tegemistest rääkima. Vähimagi kahtluse korral tuleb politseile teatada, et ära hoida järgmiste laste ohvriks langemine,» pani komissar vanematele südamele.