/nginx/o/2008/12/03/100111t1h0578.jpg)
Kui eelmise laulu- ja tantsupeo teemaks oli mets, siis järgmisel aastal pühendub pidu merele ning just seepärast jõuab peotuli Kihnust pealinna Ruhnu Karu nime kandva purjeka Runbjarn pardal.
Ruhnu Karu toob peotule pealinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu- ja tantsupeo korraldajad peavad tuletoomist ja selle teekonda sama tähtsaks kui pidu ise. Kui veel enne jaanipäeva on peotulesid kaks, siis 27. juunil saavad Tartus süüdatud lauljate tuli ja jaanipäeva paiku Kihnu saarel süüdatud tantsijate tuli Pärnus silla all jõel üheks.
Küsimusele, miks saab tantsutuli alguse just Kihnust, vastas Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee, et kuna tantsupeo finaallooks on just Kihnu Virve «Merepidu», siis tundus hea mõte tema juurde koju minna.
Kihnust Pärnu silla alla ja sealt edasi kulgebki peotule teekond traditsioonilise Ruhnu purjeka jahta Runbjarn pardal. Ruhnu murdes Ruhnu Karu tähendava nimega alus lasti vette Haapsalus tänavu augustis.
Idee viia peotuli Kihnust Tallinna jahtaga, sündis Maatee sõnul täiesti juhuslikult. Koostöö puulaevaseltsiga Vikan ja seltsi juhatuse esimehe Alar Schönbergiga sujus hästi ning meestel olevat selle idee peale kohe silm särama löönud.
«Väga uhke oleks, kui tulelaeva saadaks teekonnal ka paljud teised laevad ja kaatrid,» kutsusid nii Schönberg kui ka Maatee teisi laevaomanikke tulelaeva teekonnaga liituma.
Jahta peale mahub Schönbergi sõnul ära neli meeskonnaliiget ja kaheksa pidulist, kes tuld teekonnal saadavad.
Kuidas tuld suure tuule eest varjata, et see merereisil ära ei kustuks, selle peale Schönbergi sõnul veel väga mõeldud pole.
«Eks ta mingisugune latern või kinnine tõrvik peab olema,» rääkis meremees ja lisas naljatledes, et kui midagi peakski juhtuma, siis on laevas ka gaasipliit olemas, kus tuld hoida saab.
Kui igas sadamas algab tule saabumise pidu õhtul kell kaheksa ja purjekas lahkub uuesti päikeseloojangu ajal, siis Tallinnas on asjad teisiti. Admiraliteedi basseini saabub peotuli just päikeseloojangu ajal. Ühtlasi on seal ka 2. juulil laulu- ja tantsupeo avamine.
«Õhtul on hea pidu avada, sest siis saavad tule saabumist vaatama tulla ka pidulised ise, kellel selleks ajaks juba proovid läbi on,» selgitas Maatee. Tuli viibib purjekal kuni rongkäigu alguseni.
Kogu peoprojektiga on nii Maatee kui ka sihtasutuse kunstnik Liina Tepand näinud vaeva iga detaili kallal. Ka laulupeo logol on oma tähendus. Lindu kujutavalt embleemilt võib välja lugeda nii noodijooni kui ka erinevaid ilmakaari.
Kogu juuni lõpp ja juuli algus on Maatee sõnul üks suur peojutustus. Samuti on täpselt läbi mõeldud ka värvid, mida laulu- ja tantsupeol kasutatakse – savisinine, madarapunane ja munakollane.
Kuna laulu- ja tantsupeo nimi on «Üheshingamine» ja selle läbiv sõnum on põlvkondade sidusus, siis jäi nii kunstniku kui ka juhataja jutust selgelt kõlama just peo hingeline tähendus nii korraldajatele endile kui ka inimestele.