Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga on nördinud, et valitsus ei pidanud oma sõna ja taganes osaliselt raskelt sündinud töölepinguseaduse leppest.
Harri Taliga kardab, et riik jääb tööseadusega hätta
Need ei ole head tunded. Mul on tõsine mure, kuidas seda seadust 1. juulist rakendama hakatakse. Kõik need olulised teemad ja tõsised probleemid, mida ma ka riigikogu õiguskomisjonis välja tõin. Need ei ole lihtsalt nii, et Taliga ajab udujuttu.
Lahendamist vajab näiteks uuest seadusest tulenevate muude õigusaktide küsimus. Vaja on koolitada töövaidluskomisjonide inimesi ja kohtunikke, teavitada töötajaid ja tööandjaid. Üle kõige on küsimus, kas ja kuidas suudab uut seadust rakendada töötukassa, kellele lisandub tohutult tööd.
Praegu peab ta ette valmistama ühinemist tööturuametiga, et alustada ühinenud kujul tööd 1. mail 2009. Juba kahe kuu pärast peab olema kõik valmis – kas uued inimesed on lühikese ajaga leitud, kes on saanud ka väljaõppe? See on väga-väga riskibisnis.
Ametiühingud kaitsesid vankumatult seisukohta, et TLS peab ellu astuma 1. jaanuaril 2010.
Mida te nüüd ette võtate, kas tulevad protestiaktsioonid?
Me protestime endiselt ja oleme ikka seda meelt, et kokkulepet tuleb täita kõigis punktides, milleks meie oleme valmis. Me ei lähene kokkuleppe punktide täitmisele valikuliselt, nii nagu seda teeb valitsus. Meie selge suund on, et me pole valitsuse sammuga nõus.
Eeldasime, et valitsus käitus läbirääkimistel heausklikult ja on läbi mõelnud ka rakendamise. Kahjuks see nii ei olnud.
Osapooled on vaidluses rõhunud küsimusele, kellele varasem jõustamine kasulik on? Kas kiirustamine toob siis pigem kasu kui kahju töötajatele või tööandjatele?
Võtame töötu abiraha, uue nimega riigi töötutoetuse, mis pidi kolmepoolse kokkuleppe järgi suurenema seaduse jõustumise hetkel poole alampalgani (sel aastal oleks see siis 2175 krooni – toim). Valitsus kavatseb selle punkti jõustada alles 2010. aastal. Seetõttu jääb nende töötuks jäänud inimeste, kes töötukassast hüvitist ei saa, toetus ikka järgmise aasta lõpuni 1000 kroonile. Minu hinnangul jäävad inimesed ilma umbes
80 miljonist kroonist, kui arvestada tööpuuduse kasvu.
Kas ametiühingutele on valitsus edaspidi usaldusväärne partner?
Oh, see on tõsine küsimus. Eks me pea tõsiselt mõtlema, milles ja kuidas on võimalik kokku leppida ja kas meil saab kokkulepete järel olla sisemist veendumust, et seda ikka täidetakse. See on meie jaoks eraldi arutelu teema.