Haigekassa puudujääk läheneb miljardile kroonile

Nii Tatjana Pantšenko kui tema Tallinna ühisgümnaasiumis õppiv tütar Nata-Ly peavad Eesti arstide taset väga heaks. Nata-Ly käis reedel Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus kontrollil. Haigekassa võimalikud eelarvekärped ei tohiks lapsi puudutada. Foto: Marina Puškar

Haigekassa tuleva aasta eelarvet kummitavad samad mured, mis riigieelarvetki: ravikindlustuse puudujääk kasvas majandusprognoosi mõjul 931 miljoni kroonini.

Kardetust hullemaks osutunud auk oli põhjus, miks haigekassa nõukogu eelmisel reedel midagi ei otsustanud, vaid 19. detsembrini aja maha võttis.

Nõukogusse kuuluv keskerakondlane Jaak Aab nentis, et midagi rõõmustavat pole. «Karta on, et rahapuuduse tõttu väheneb ravijuhtumite arv ja inimeste jaoks muutub pääs arsti vastuvõtule raskemaks,» rääkis ta.

Aab märkis, et tugeva hoobi võib saada eriarstiabi. See puudutab nii eriarstide vastuvõttu kui statsionaarset ravi. Ennekõike on tema sõnul löögi all ortopeedilised operatsioonid ja silmakae-operatsioonid. Halvimal juhul võivad taastuda  aastatetagused ülipikad järjekorrad.

Haigekassa eelarve esimesel lugemisel valitses veel usk, et arstiabi kättesaadavus 2009. aastal ei halvene. Ka teisele lugemisele jõudis esmalt eelarvekava, mille järgi oleks vähemalt 400 miljonit krooni kaetud reservide arvelt. Nüüdseks on see raha sealt maha kriipsutatud, kuna tagavarade kasutamine suurendab avaliku sektori eelarve defitsiiti ja seab ohtu euro tuleku.

«Põhiküsimus on, kas ja kui palju kasutada reserve ehk haigekassa jaotamata kasumit, mida on tervelt 2,7 miljardit krooni. Edasi sõltub palju valitsuse otsustest,» lausus Aab.

Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Maret Maripuu kinnitas aga, et patsientidel pole põhjust muretseda. «Ma ei arva, et arstiabi kättesaadavus halveneb. Haigekassa teeb kõik otsused, nii rasked kui need ka poleks, lähtuvalt patsiendi huvidest,» rääkis minister.

Samas polnud Maripuu valmis ütlema, milliste ettepanekutega ta välja tuleb ja kas miinuse vähendamine võib tulla ka reservidest. Tema sõnul tegeletakse praegu uute analüüsidega, mistõttu pole mõtet ennatlikke variante tutvustada.

Aabi väitel ei tohi raskel ajal inimesi ohvriks tuua, mistõttu tuleb paratamatult osa reservidest käiku lasta: «Haigete ja väetite arvel ei tohi eelarvet tasakaalus pidada. Väga raske on inimestele seletada, et raha on olemas, aga seda ei tohi teatud kriteeriumide pärast kasutada.»

Kaalutakse ka ettepanekuid kärpida töövõimetushüvitisi või viia haiguspäevade raha kas täielikult või osaliselt ära haigekassa kulutuste realt. Aabi sõnul käib jutt kuni 600 miljonist kroonist. «Valida on, kas panna lisavastutus inimeste või tööandjate õlgadele. Paljudes Euroopa riikides maksavad tööandjad kinni üks-kaks esimest haigusnädalat, lisas ta.