Uued mahalõiked kütavad uut vastasseisu

Rahandusminister Ivari Padar. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Rahandusminister Ivari Padar tunnistas laupäeval sotsiaaldemokraatide kongressil, et 2009. aasta eelarve sündis  meeletute vastuolude saatel. Valus väljakutse, et taas on vaja kärpida miljardeid kroone, võib aga muuta võimuliidu sisesuhted lausa plahvatusohtlikuks.

Rusutud olekuga Padar teatas eile, et tuleva aasta eelarvet tabav viie miljardi krooni suurune puudujääk sunnib tegema veel 2,5 miljardi krooni ulatuses mahalõikeid. See on vältimatu, kui Eesti tahab minna jaanuaris 2011 üle eurole.

Pensionide kallale ei minda

«Teatud investeeringute edasilükkamine, valitsussektori kulude jätkuv vähendamine ning kolmandaks ühe osa kaitsekulutuste edasilükkamine. Need on suuremad kärped,» loetles Padar ettepanekuid, millega ta eile teiste ministrite ette astus. «2,5 miljardit on nüüd see, mida mingi hinna eest ära ei pühi.»

Sotsiaalvallas tõmbaks ta vanemahüvitise ülempiiri 25 000 kroonilt 22 000 kroonile, mis annaks 250 miljonit krooni kokkuhoidu. Eelarvekava järgi pidi vanematele makstava hüvitise lagi olema tuleval aastal 30 000 krooni.

Vanemahüvitise vähendamisele vastandub Reformierakond, kes on kuulutanud selle pühaks asjaks. Pensionide kallale ei kavatse valitsus vähemalt esialgu minna.

Sihiks eelarve tasakaal

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitusel ei saa kaitsekuludelt tõmmata maha rohkem, kui seda on vaja kahaneva SKT pärast. «Kui  arvatakse, et kaitse-eelarvest võib kõik augud kinni toppida, siis sellega ei saa põhimõtteliselt nõus olla,» sõnas ta. «Peame pidama nii riigisiseseid kui partneritele antud lubadusi.»

Kaalumisel on õpetajatele lubatud kaheksaprotsendilise palgatõusu ärajätmine, mis kingiks eelarvele umbes 300 miljonit krooni.

Peaminister Andrus Ansip rääkis eile, et teatud tingimustel on puudujääki laenuga katta mõistlikum kui hoolega kogutud reserve kergekäeliselt põletada. «Pigem eelistaksin konkreetsete projektide finantseerimiseks võtta laenu ja hoida reserve veel halvemateks aegadeks,» ütles Ansip, kelle sõnul on edaspidigi sihiks nii eelarve tasakaal kui ülejääk.

Koalitsioon tahab praegu segases seisus oleva eelarve kinnitada 10. detsembril.