Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ekspertiis ei soovita Arnold Meri üle kohtupidamist jätkata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Raigo Pajula.

Genotsiidis süüdistatavale Arnold Merile suvel tehtud terviseekspertiis ei soovita tema üle kohtupidamist jätkata.


Kohtuarstidest eksperdid märgivad, et Meril (89) ei ole soovitatav osaleda vaimset ja füüsilist ülepinget tekitavates toimingutes, mille hulka kuuluvad kindlasti kohtuistungid ning tema süüdimõistmise korral ka karistuse kandmine.

Meri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar ütles, et ta taotleb Pärnu maakohtult kohtumenetluse peatamist kuni Meri tervise paranemiseni.

Arnold Meri ütles eelmisel nädalal, et tema tervis on pärast ekspertiisi veelgi halvemaks läinud. «Vaatan aga sellele ikka külma kõhuga,» märkis ta.

Pärnu maakohtu Kärdla kohtumaja kohtunik Mart Reino sai Meri terviseekspertiisi kätte oktoobri lõpus ning otsustab nüüd, kas ja kuidas protsessiga edasi minna.

Kohtunik Reino rahuldas 20. mail Meri kaitsja Sillari taotluse ning katkestas kohtuprotsessi süüdistatava terviseekspertiisi ajaks.

Sillar taotles Merile uut terviseekspertiisi, sest viimatine hinnang tema kaitsealuse tervisele anti 4,5 aastat tagasi ning see oli advokaadi sõnul ilmselgelt aegunud.

«Advokaadi taotlus tuli nii ehk naa rahuldada, sest 4,5 aastaga inimese tervis paremaks ei lähe,» lausus Reino toona.

Sillari sõnul põeb Meri kopsuvähki ja vahetult enne kohtuprotsessi ütles tema arst, et pikem sõit ei ole mehele soovitatav.

Sillari taotlusega nõustus ka Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

Mais Kärdlas alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Küüditatutest olid 13 üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aastased lapsed.

Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetäitja.

Arnold Meri on sõjajärgse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.

Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20 702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.

Tagasi üles